Kas Rahvaliidu võib kadunuks lugeda?

Kunagisest hiilgavast omavalitsusparteist on jäänud alles vaid mõned riismed.

Rahvaliit, mis on end alati pidanud eelkõige tugevaks kohalike võimujuurtega erakonnaks, suutis eile valijate ette minna oma nime all vaid 30 nimekirjaga. See on kaugel partei hiilgeaegadest, kus just Rahvaliit oli kohalikel valimistel erakond, kelle haarde ning nimekirjade arvu vastu teised ei saanud. 2002. aasta kohalikel valimistel pani Rahvaliit välja 159 ning eelmistel, 2005. aasta valimistel osaleti tervelt 174 iseseisva nimelise kandidaatide nimekirjaga.

Kesk­erakond astus küll mõlemal korral üsna Rahvaliidu kandadele, kuid jäi alla. Teiste parteide suutlikkus oma nimede all valdades ja linnades üle Eesti kandideerida jäi Rahvaliidust valgusaastate kaugusele. Just tugev esinemine kohalikel valimistel eristas Rahvaliitu kõigist teistest Eesti erakondadest – ning teinud erakonnast mitte üksnes valitsusliitude jaoks vajaliku jõu, kuivõrd näiteks ka presidendiparteiks, sest edu oma­valitsuste volikogudes muutis partei võimu eriti nähtavaks riigipea valimiskogus.

Rahvaliidu nime kohalik nõrkus liitub europarlamendi valimiste ülikehvale tulemusele, kus erakond sai vähem toetushääli, kui tal ametlikel andmeil liikmeid on. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ei olnud eile enne valimistulemuse selgumist nõus nimekirjade arvust Rahvaliidu lõp­pu välja lugema. „Kohalikel valimistel osalemist arutasid erakonna juhatus ja volikogu. Oli nende otsus, et seekord usaldame kohalikke juhte, kes teavad kohalikke probleeme kõige paremini,” selgitas ta olukorda, kus nii mõnedki Rahvaliidu inimesed osalevad valimistel hoopis valimisliitudes ja mitte parteinimekirjades.

Madal maine

Teise põhjusena Rahvaliidu väheste nimekirjade taga arvas Rüütli olevat kõigi erakondade madala maine. „Toompea erakondlik poliitika pole täna paljudele inimestele vastuvõetav.” Ometi, teistel erakondadel pole enne valimisi siiski nii suurt langust ette näidata kui Rahvaliidul. Rüütli väitis, et erakonna edu või ebaedu võiks mõõta alles siis, kui selguma hakkavad kohalikud koalitsioonid. „Paljud volikoguesimehed, olgu siis partei nimekirjas või valimisliidus, lähevad valimistele healt positsioonilt.

Sahin: tuumik plaanib uut parteid

•• Rahvaliidu otsustajad ei tahtnud enne valimistulemuste selgumist avalikult kuidagi partei tulevikku kahtluse alla panna ega arutada küsimusi, mida parteil saabuvatest aegadest enam oodata on.

•• Küll aga käib Toompea koridorides ringi jutt, et osa praeguseid Rahvaliidu juhte arutavat mitmesuguseid uute algatuste võimalusi, millest üks keskendub hoopis uue partei loomisele.

•• Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ütles, et Toompea koridorides räägitavat ei maksa küll tõe pähe võtta. „Ootame valimised ära ja vaatame, mis Eesti poliitikast üldse saab. Samuti räägitakse Toompeal, et tänane koalitsioon ei pruugi pärast valimisi jätkata,” leidis Rüütli kavalalt.

•• Mis puutub sellesse, et tema ise võiks uue partei loomise idee taga olla, kinnitas Rahvaliidu praegune esimees täpselt vastupidist. „Karel Rüütli on Rahvaliidu esimees ja ei loo uut parteid,” kinnitas ta puhtsüdamlikult.

•• Mis Rahvaliidust edasi saab, sel­gub ametlikult hiljemalt detsembris. Just siis tuleb praegus­te kavade kohaselt kokku era­kon­na kongress.