Tuhast võib saada kaevanduskäikude täide
Põlevkivituha maa peale ladestamisest vabaneda sooviv Eesti Energia (EE) tahab hakata tuhaga kaevanduskäike täitma. Praegu teadlastele katsetamiseks mineva uue süsteemi käivitamine säästaks energiahiiule aastas mitusada miljonit krooni ja ühtlasi saaks Eesti lahti ka ühe maailma suurima jäätmetekitaja mainest. Viimasel ajal on Eestis tekkinud keskmiselt ligi 20 miljonit tonni jäätmeid aastas, millest pea kolmveerand on pärit just põlevkivienergeetikast ja -tööstusest.
EE on juba aastaid üritanud tuua selgust, kas selle asemel et igal aastal elektrijaamade kateldes tekkivad miljonid tonnid põlevkivituhka jäätmena maa peale ladestada saaks selle panna hoopis maa alla kaevanduskäikudesse. Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi teadlased on pärast viimaseid uuringuid kinnitanud, et mõttel on jumet. Uue tehnoloogia rakendusuuringutega seotud mäeinstituudi dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus ütles, et lähtuvalt eurodirektiividest ei loetaks siis kaevanduse tagasitäiteks kasutatavaid tootmisjääke ja jäätmeid enam jäätmeteks, vaid tehnoloogiliseks materjaliks. Seda lihtsat nõksu kasutades väheneks järsult Eesti aastane jäätmekogus ja ühtlasi hoiaks EE kokku praegu nii tuha kui ka lubjakivijäätmete maa peale ladestamisega seotud keskkonnatasudelt.
Tuhk segatakse killustikuga
Pastarus viitas, et uue tehnoloogia puhul segataks märg tuhasegu praegu kasutult seisvatest aherainemägedest pärit peene paekivikillustikuga ja pumbataks torustike kaudu maa alla. Seal kivistub see lühikese aja jooksul nagu ehituses kasutatav betoon, millest midagi välja leostuda ei tohiks. „Kõik laboris tehtud katsed on näidanud, et see segu põhjaveele mingit ohtu ei kujuta,” viitas Pastarus ja ütles, et segu kivistumisel satub aluselisi ühendeid põhjavette vaid minimaalses koguses. Segusse jääksid kinni ka sellised kahjulikud elemendid nagu magneesium ja mangaan. Hüdrogeoloog Erna Sepp hoiatas, et kuigi kivistunud tuhasegust ei tohiks midagi välja leostuda, tuleb olla ettevaatlik põlevkivituhas sisalduvate radioaktiivsete ühendite suhtes.
EE üritab tuhka ka välismaale tooraineks müüa
•• Eesti Energia (EE) keskkonnajuht Tõnis Meriste sõnas, et kui ühelt poolt on põlevkivituhk EE jaoks probleem, siis teisalt on see ka väärtuslik tooraine. Seni on Eestis põlevkivituhka kasutatud peamiselt lisatoorainena osa tsementide ja ehitusplokkide tootmises. Tuhale täiendavaid kasutuskohti otsides uurib EE ka võimalusi põlevkivituha kasutamiseks tee-ehituses ja maa-aluste kaevanduste tagasitäitena.
•• „Seni oleme uurinud peamiselt tuha ja aheraine segude käitumist. Lisaks sellele oleme uurinud ka selliste segude keskkonnakaitselisi aspekte,” rääkis Meriste. „Et aga saada rohkem teada selle kohta, kuidas ained maa-aluses keskkonnas käituvad, peame läbi viima täiendavad suuremamahulised katsed reaalsetes maa-alustes tingimustes.”
•• Meriste lisas, et kuna aastased põlevkivituha kogused on väga suured, otsib ettevõtte suuremahuliste Eesti-siseste taaskasutusvõimaluste kõrval tuhale tarbijaid ka väljastpoolt. Sellega seoses üritab EE põlevkivituhale kui eraldi tootele tunnustust leida.
