„Mõtlen suure rahuldustundega tagasi, et mul õnnestus osa võtta keskpangasüsteemi kehtestamisest ja kaitsmisest Eestis, samuti edukast võitlusest katsete vastu krooni tarbetult devalveerida, tänu millele meie rahasüsteem on püsinud jätkuvalt stabiilne ja taganud majanduse arenguks normaalse, rahanduslike kriisikõikumisteta arengukeskkonna.”

Nii kirjutab professor Uno Mereste oma viimases, möödunud aastal kirjastuses SE&JS ilmunud mälestusteraamatus

„Uno Mereste. Riigikogu ja Eesti Panga aastad”.

„Uno Mereste oli vahetult seotud Eesti iseseisvumise taastamise ja edukaiks osutunud turumajanduslike reformide käivitamisega. Eesti Panga nõukogu esimehena aastail 1992–1997 oli ta kompromissituim Eesti krooni kaitsja,” meenutas ka majandusteadlane Kalev Kukk.

Eesti Panga kunagine president Siim Kallas meenutas, et Mereste oli ka keskpanga sõltumatuse idee peamine parlamendirindel võitleja ja see tal ka õnnestus.

TPI majandusteaduskonna üliõpilase, hilisema majandusteadlase Tiit Made sõnul oli Mereste õppejõuna hinnatud ja sai õpilastega väga hästi läbi, sest ta sai üliõpilaste probleemidest aru. „Võib-olla natuke akadeemiline, kuid seda kindlasti mitte halvas mõttes,” meenutas Made.

Aastatel 1967–1972 majandust õppinud Siim Kallas meenutas Merestet kui üht säravamat majandusteadlast ja isiksust, kes oli noortele tudengitele sõna otseses mõttes iidol. „Mereste kirjutatud statistilised õppematerjalid ja artiklid olid nii kõrge­klassilised, et minu imetlus tema vastu algab sellest ajast. Olin ülimalt rõõmus, kui hakkasime üheskoos tegelema uue Eesti kujundamisega,” tõdes Kallas. Hiljem töötasid Kallas ja Mereste koos Eesti Pangas.

Tiit Made sõnul oli Mereste kahtlemata Nõukogude aja ja ka hilisema aja kõige erksamaid makromajanduse analüütikuid ja majandusteadlasi, kes oskas oma mõtteid niimoodi selgitada, et kõik aru said.

Made oli koos oma varasema õppejõu Merestega koos ka riigikogus. „Igati tõsiseltvõetav kolleeg ja tema sõna oli alati arvestatav ja ka tema seisukoht oli alati arvestatav,” meenutas Made. „Uno Mereste oli väga tugev majandusteoreetik kompleksselt, et analüüsida makromajanduslikke küsimusi ja jooksvat majandusolukorda, oli hea ideede generaator ja iseseisvuse ajal ettepanekute tegija. Riigikogu liikmena oli ta asjalik liige, kes oskas väga hästi ka eelnõusid analüüsida ning suutis näidata ebakohti ja ebakõlasid.”

Mereste kirjeldab oma mälestusteraamatus ka seda, kuidas teda mõjutati peaministriks kandideerima: „See kokkulepe rikkus mul ära kogu järgneva päeva. Ma ei saanud tegeleda millegi muuga, kui mõtelda ainult, kas üritada peaministriks saada või mitte. Ei saa salata, et see võimalus mulle mitmes mõttes ahvatlev poleks tundunud, sedavõrd oli keskustelu mulle nähtavasti mõjunud. Mõnel hommikupoolsel tunnil kaldusin juba nende ettepanekuga nõustuma, siis aga võttis ülekaalu jälle enesekriitika. /- - -/ Tulin rannast koju juba pilkases pimeduses. Otsus oli valmis: ma ei ürita sellele kohale kandideerida ega lase ennast ka mingite uute argumentidega kandideerima mõjustada, kui selliseid argumente peaks kellelgi leiduma.”

Reformierakonna üks loojaid

Siim Kallas ei häbene tunnistada, et imetles Merestet alati. „Üritasin temalt õppida mõtlemist, keelekäsitluse oskust ja analüüsivõimet,” tõdes Kallas. „Ta oli VÄGA särav ökonomist. Huvitav. Omapärane. Sageli mitte tavapärastesse raamidesse paigutatav.”

Kuigi Reformierakonna loomise idee autor on Siim Kallas, kuulus Mereste kahtlemata algsesse tuumikusse. „Oli üks rühm riigikogu liikmeid, keda tol hetkel olemasolevad poliitilised

struktuurid ei rahuldanud ja kes otsis midagi uut. Mereste sattumine sellesse rühma oli rohkem kui loomulik. Ma ei kujuta ette, et see võinuks teisiti olla,” tõdes Kallas.

Kommentaarid

Hardo Pajula,

EBS-i õppejõud

•• Minul on Uno Merestest väga soojad mälestused – keset üldist hallust tõusis ta säravana esile, alati rõõmsameelne, huumorisoonega. Ta andis TPI-is mulle osa loenguid ja mäletan, kuidas ta ühes loengus selgitas põhi- ja käibevahendite erinevust lehma eluloo põhjal. Kui vasikas ilmale tuleb, siis võetakse ta arvele käibevahendina. Kui tema elus tuleb tähtis päev ja ta paaritatakse, siis saab vasikast lehm ning võetakse arvele põhivahendina. Ja kui kätte jõuab aeg, et lehm tuleb saata lihakombinaati, siis on ta jälle arvel käibevahendina.

Liina Tõnisson,

kauaaegne riigikogu liige,

endine majandusminister:

•• Me puutusime temaga kokku parlamendi majanduskomisjonis. Uno Merestel oli tulles alati nali taskus – tema oli meie naerutaja. Ta oli hästi leebe inimene, oskas mõnusat nalja visata, mitte kunagi ei naernud teiste üle.

•• Majanduskomisjon koosnes tookord hästi erinevatest inimestest ja Mereste suutis pikkades kõnevoorudes näidata oma tipptasemel analüüsivõimet. Kõik teised olid kehvemad. Teinekord oli ta nördinud, kui keegi temast aru ei saanud.

Andres Tarand,

poliitik ja mõttekaaslane:

•• Minul oli temaga tema initsiatiivil koostöö, kui ta üritas murda juristide ringkaitset, et seadused oleks kirjutatud arusaadavas eesti keeles. See oli tema puhul oluline ja suur ettevõtmine, aga sellest räägiti ainult möödaminnes ja taheti vaikselt põhja lasta, siiamaani pole seda eesmärki täidetud.

•• Enne oli ta üks silmapaistvamaid majandusgeograafe, nagu Nõukogude Liidus nimetati, kuid ta ei tegelenud ainult plaanimajandusega, vaid otsis tõsiseid teemasid. Eeskätt tolleaegsetes tingimustes paistis ta silma teadlasena, kes sai väga edukalt hakkama ilma toonasele režiimile kiidulaule laulmata.

Jaak Leimann,

TTÜ emeriitprofessor,

endine majandusminister:

•• Lähemalt puutusime kokku isemajandava Eesti (IME) tegemise ajal. Uno Mereste oli paljuski üleminekuaja teooria autor. Ta oli ka 1990-ndate alguses valitsuse nõunik omandireformi alal. Küpse mehena kujunes ta kiiresti autoriteediks ja heade mõtete allikaks nii muudatusterohketel aastatel.