Kuid TA on ettevõtja jaoks riskantne ja selle tulu halvasti prognoositav. Praegu tehakse TA projekte Eestis vähem kui ühiskonnale kasulik.

Eesti riik oli 2008. aastaks kavandanud eesmärgi saavutada teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu 1,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja 2014. aastaks 3%-ni. Eesmärgid on täitmata. TA investeeringud moodustasid Eestis 2008. aastal 1,29% SKT-st. Soomes oli sama näitaja 3,72%, Rootsis 3,75% ja Euroopa Liidu keskmine 1,90%.

Sellises olukorras on riigil mitu võimalust. Riik saab oma eel-arvest tehtavat TA-d suurendada otseselt, näiteks ülikoolides, või kaudselt riigihangetega. Kuid Eesti riigieelarvest rahastatud teadus- ja arendustegevuse suhe SKT-sse on juba praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Teine võimalus on otsetoetused erasektorile. Seda funktsiooni täidab meil peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Ja lõpuks maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse tegijatele. Eestis puuduvad sellised maksusoodustused üldse.

Otsetoetused ja maksusoodustused on olemuselt erinevad. Esimest iseloomustavad mõisted nagu suunitlus, diskrimineerimine, taotlusvoorud ja ajutisus. Teist aga üldisus, pikaajalisus ja lihtsus. Mõlemal on positiivne efekt, nii et muudes riikides kasutatakse neid paralleelselt.

Mis toimib kõige paremini?

Teadus- ja arendustegevusele on võimalik luua väga erinevaid maksusoodustusi. Kasutada saab nii käibe-, tulu- kui ka töö-jõumakse. Muuta saab maksumäära, maksubaasi ja maksukohustuslasi. Maksudest saab otseselt vabastada, lubada maksuvõlga või muid raamatupidamislikke nippe. Samuti saab maksusoodustusele sättida alam- või ülempiiri. Mängida saab ka TA kulutuste ja TA töötaja definitsiooniga.

Sellisest võimaluste pagasist pole lihtne parimat valida. Rahvusvaheline kogemus ja teaduskirjandus näitab, et TA maksusoodustused on pikas perspektiivis kasulikud. Küsimus on ka selles, mil määral maksusoodustus TA tegemise odavamaks muudab. On leitud, et kõige paremini toimib maksusoodustus, mis muudab TA tegija jaoks 15% odavamaks. See on piisav, et kutsuda esile positiivset reaktsiooni, kuid ei ole nii suur, et maksusoodustus kasutataks ära, kuid ei suurendataks omalt poolt TA mahtu.

Täna esitletakse majandusministeeriumi tellimusel tehtud KPMG, Praxise ja professor Karsten Staehri uuringut, mis ana-lüüsib Eestis võimalikke teadus- ja arendustegevust soodustavaid maksumeetmeid. Valminud analüüsis on esile toodud seitse Eesti jaoks sobivat maksumeedet (vt tabelit).

Laiemalt võib pakutud maksusoodustused jaotada kaheks: otsesed maksusoodustused ja tööjõu maksusoodustused. Otsesed maksusoodustused puudutavad ettevõtete dividendidelt makstavat tulumaksu. See ise-enesest on juba problemaatiline, sest dividendide maksmine on Eestis üllatavalt kaootiline ja eri sektorite vahel on suuri erinevusi. Näiteks IT-sektoris tehakse suurel hulgal TA-d, kuid kasum reinvesteeritakse ja sellisel juhul tulumaksusoodustus seda otseselt ei puudutaks. Siiski võib selline soodustus tekitada stiimuli dividendide maksmiseks.

Tööjõu maksusoodustustel on võrreldes otseste maksusoodustustega laiem mõju. TA töötajate tulumaksu ja sotsiaalmaksu langetamine mõjutaks kõiki valdkonna töötajaid, keda on Eestis ligi 10 000. Kui otsene maksulangetus kõrvale jätta, võib mõelda sotsiaalmaksu lae kehtestamisele. Nii saaks välja valida vaid kõrgepalgalised TA töötajad, kelle lisandväärtus majandusele on eeldatavasti suurem. Sotsiaalmaksu laega saab toetada ka töötajate importi välismaalt. Selle toetamine on poliitiliselt delikaatne, kuid siinses kontekstis äärmiselt tähtis. On leitud, et riigis, mille TA sisuline tase pole tipu lähedal, pole ka mõttekas läbida kogu protsessi oma jõududega. Efektiivsem on teadmisi ja oskusi sisse osta.

Kõigil maksusoodustuse variantidel on oma plussid ja miinused. Maailmas kõige levinum maksusoodustus on ettevõtete tulumaksu soodustus. Näiteks kasutavad sellist süsteemi Suur-britannia, Prantsusmaa, Norra ja USA. Kuid Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem on eriline. Kui ettevõte dividende ei maksa, ei teki ka tulumaksukohustust.

Kui eesmärk on välisinvestorite Eestisse meelitamine, siis võiks selles kontekstis parim lahendus olla litsentsitasult (näiteks patendi litsentseerimiselt) makstava tulumaksu langetamine. Selline soodustus on kasutusel Belgias ja Hollandis.

Mitu soodustust korraga

Kõige mõjusam, vähemalt oma ulatuselt, oleks Eestis aga teadus- ja arendustegevuse töötajate üksikisiku tulumaksu või sotsiaalmaksu langetamine. Eelmainitud uuringus on läbi arvutatud soodustuste mõju esiteks juhul, kui TA töötajate tulumaks langeks 10%-ni (praegu 21%), ja teiseks kui sotsiaalmaks langeks 15%-ni (praegu 33%). Selliste meetmetega kaasneb positiivne efekt kõigile TA tegijatele. Sotsiaalmaksu soodustuse miinus on aga see, et sotsiaalmaks on otseselt seotud meie sotsiaalkindlustussüsteemiga ja sealt makstavate hüvitiste, näiteks pensionide suurusega.

Valikuid on palju. Miski ei takista ka mitme eri maksusoodustuse kasutuselevõttu. Ise peangi parimaks kombinatsiooniks imporditud teadus- ja arendustegevuse töötajate sotsiaalmaksule lae kehtestamist, litsentsitasudelt saadava tulu maksusoodustust ja üksikisiku tulumaksusoodustust. Nii meelitaks Eesti ühtaegu ligi nii välismaist teadmist (teadlast) kui ka välisinvestoreid ja toetaks ka kohalikke TA töötajaid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid