Keelemõte: Rahvusooperi tennisistid, tehnikaülikooli nimi ja põrgulik põrgati
„Ajalehtedes ilmunud kuulutus ei pidanud küll paika: „Maailmaliiga II grupi mängud ESTONIA vs. ARGENTINA.” Ometi ei tulnud väljakule Estonia teatri trupp. Miks seesugune desinformatsioon ajalehis?” heitis Nemvalts keeletoimetajatele ette. Kirja oli ta meile saatnud tenniseliidule läkitatu koopiana.
Mis nimi valida?
Ikka juhtub, et lehtedes ilmub midagi, mis ajab keeleteadlikul inimesel kopsu üle maksa. Ei saagi enne rahu, kui peab rahulolematusest märku andma. Peep Nemvaltsi etteheide on täiesti asjakohane, ajalehtedes ilmus tõesti sellise sõnastusega kuulutus. Siinsamas Eestis levitatavas reklaamis mõjub Eesti asemel Estonia kasutamine eksitavalt ja naeruväärselt.
Iseasi on, kes selle eest vastutab. Reklaami avaldamise põhimõtted näevad ette, et lehetegijad saadud teksti ei muuda ja keeletoimetajad ega korrektorid seda ei loe ega paranda. Enamasti tuleb reklaam ka juba valmis kujundatud-küljendatud kujul. Tellija maksab ja vastutab, ajaleht avaldab ja levitab. Niisiis peaksid reklaamitellijad, tenniseliit sealhulgas, hoolikamalt jälgima, et nad ennast naeru alla ei paneks ega ise lolliks ei teeks.
Nimed ja nimetused torkavadki trükitud tekstis esmajärjekorras silma. TTÜ näiteks on nurisenud, miks kirjutatakse Eesti tehnikaülikoolist mõnel pool väikese algustähega, kuigi ametlik nimi käib suurega. Tegelikult on seda tüüpi nimetuste puhul väljaspool ametlikke dokumente võimalik kasutada mõlemat varianti ja keeleinimestele paistab see pseudoprobleemina. Seevastu pani kulme kergitama rektor Peep Sürje hiljuti väljendatud mõte, et TTÜ võiks ümber ristida tehnoloogiaülikooliks, nagu teda inglise keeles juba nimetataksegi. Püüdsin temalt meilitsi teada saada, kas terminoloogid on seda soovitanud ja oma varasemaid põhimõtteid muutnud, aga vastust ei saanud. Ja TTÜ kõige silmatorkavamalt meediategelaselt, igaveselt üliõpilaselt Juuliuselt poleks sellist asja mõtet uuridagi. Temal niikuinii ükskõik, kus täpselt ta igavesti tudeerib.
Terminid ongi kaelamurdev valdkond, sest keegi ei suuda vallata kõiki erialasid ja pealegi toob kiire ja muutuv elu järjepanu uusi asju ja nähtusi, mis kõik nimetamiseks nime vajavad.
Vanad ja uued terminid
Kaks sellist, mille väärkasutamise pärast lugejad aeg-ajalt lehetoimetustega nurisevad, ongi tehnika ja tehnoloogia. Nende tähendust saab vaadata seletavast sõnaraamatut http://www.eki.ee/dict/ekss/. EKI keelenõustajalt sain meiliga lähema selgituse: „Tehnika tähendab eesti keeles tehniliste vahendite ja meetodite kogumit. Tehnoloogia on mõnevõrra kitsam mõiste: tootmismenetlus v -menetluste kogum, tootmismenetluste õpetus. Arvan, et tehnikaülikoolis ei õpetata ainult tootmismenetlusi, vaid siiski ka laiemalt tehnilisi vahendeid ja meetodeid.” Raskusi ja segadust soodustab see, et inglise technology tähendusvaldkond on märksa laiem. Seda tasub eriti tõlkides muudegi mõistete puhul jälgida, mida just üks või teine keel sama sõna all mõtleb.
Üks uus termin, mida viimasel ajal vaja läheb ja mitut moodi kasutatakse, on kuulus hadronite põrgataja ehk põrgati, mida vahel eksikombel nimetatakse ka „põrgutiks”. Sobilikud on põrgati või põrgataja, sest tegemist on tuletisega sõnast põrgatama. „Põrgutit” ei anna aga millestki muust tuletada kui põrgust – ehkki eks ta ju tõesti maa all ole.
