Alatskivi lossi nahkhiirekelder tehakse korda
Eesti ühes tuntumas nahkhiirte elupaigas, Tartumaal Alatskivi lossi pargis asuv ajalooline ja ühtlasi käsitiivalistele oluliseks pelgupaigaks kujunenud jääkelder on ajahambast niivõrd puretud, et looduskaitsjatel on kavas see kaitsealuste heaks korda teha.
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju ütles, et maakividest ja punastest tellistest ehitatud uhke keldri fassaad on juba äärmiselt kehvas olukorras ja kardetakse, et see võib peagi kokku variseda. „See tähendaks nahkhiirtele ühe olulise talvitumiskoha kadumist,” nentis Paju ja lisas, et praegu renoveeritava lossikompleksi osaks olevast jääkeldrist on eksperdid leidnud näiteks põhja-nahkhiiri.
„Kuna Tartumaal ja Lõuna-Eestis üldse nahkhiirtele talvitumiseks sobilikke koopaid peale Piusa liivakoobaste pole, on kasutusest välja langenud vanad mõisakeldrid nendele eriti olulised,” tähendas Paju. „Nende näol pole tegu mitte betoonist valatud, vaid tellistest ja paekivist ehitatud keldritega, mille seintes olevates kuni paari sentimeetri laiustes õõnsustes ja pragudes saavad nahkhiired talve mööda saata.”
Tervelt kaheksa liiki
Paju sõnul tahetakse ees seisvate töödega jääkeldri lagunemine peatada ja kõik ukseavad muinsuskaitse nõudeid arvestades taastada. Samuti kontrollitakse üle keldri tuulutussüsteem, et sealne õhutemperatuur ei langeks talveti allapoole nahkhiirtele kriitiliseks muutuvat null kraadi piiri.
Esialgu nahkhiirte heaks plaanitavad hädapärased tööd lähevad maksma ligikaudu 100 000 krooni. Loodetakse, et keskkonnainvesteeringute keskus kiidab vastava rahataotluse peagi heaks.
Paju rõhutas, et kuna looduskaitsealuses Alatskivi lossi pargis asuv jääkelder kuulub ka muinsuskaitse alla, on selle korda tegemine ka visuaalses mõttes oluline.
Nahkhiirte uurija Lauri Lutsar tõi esile, et Eestis määratud tosinast nahkhiireliigist on Alatskivil kindlaks tehtud tervelt kaheksa: tiigilendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, veelendlane, põhja-nahkhiir, suurkõrv, kääbus-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir.
Nahkhiired tunnevad end Alatskivi kandis hästi, sest piirkonnas on neile piisavalt meelepäraseid paiku: toitu pakkuv paisjärv, varju pakkuv vanade puudega mõisapark ja kirik.
Lutsari sõnul on Alatskivi jääkelder vaid üks väike osa laiemast viimase kümnendi jooksul esile kerkinud probleemist: nahkhiirtele nii suviseks kui ka talviseks varjupaigaks olevad vanad kasutuseta mõisakeldrid lagunevad kõikjal.
Nahkhiired
Põhja-nahkhiir on arvukaim
•• Maailmas on teada üle 1000 liigi käsitiivalisi, kellest enamik kuulub väike-käsitiivaliste ehk nahkhiireliste alamseltsi. Euroopas on teada üle 40 nahkhiireliigi, neist 12 olemasolu on kindlaks tehtud Eestis.
•• Meie nahkhiirtest on arvukaim põhja-nahkhiir, keda arvatakse olevat 100 000 kuni 300 000 isendit. Alla 5000 isendi on suurvidevlasi, nattereri lendlasi, habelendlasi, hõbe-nahkhiiri, kääbus-nahkhiiri ja pügmee-nahkhiiri.
•• Eestis esinevaist liikidest on seitse paiksed, kes moodustavad suviseid poegimiskolooniaid ja ka talvituvad siin. Talvituma lähevad nahkhiired sügiseti koobastesse ja keldritesse, kus õhutemperatuur püsib ka talvel mõne plusskraadi piires.
•• Keldrites poevad nad häirimatu talveune huvides kas seina- või laeprakku.
