Tugitald lubab kanda kõrget kontsa
Oma jalatalla vastu peaksid hakkama suuremat huvi tundma 20-ndates naised ja 40-ndates mehed. „Talla deformatsioon algab naistel juba 20-ndate eluaastate algul, sest naiste keharaskuse keskpunkt langeb erinevalt meestest ettepoole,” selgitab Eesti ortoosikeskuse juhataja ning ortopeed Kalev Toots.
Tootsi sõnul on vale arvata, nagu oleks jalalaba deformatsioon ning sellest tulenev alaselja-, põlve- jms valu vaid aktiivsete sportlaste pärusmaa. Lisaks kõrge kontsaga jalatsite kandjaile peaksid ortopeediga oma jalgade tervise huvides kohtuma ülekaalulised; lapsest saati „veidi valesti” astujad; hiiliva lampjalgsuse märkajad ja rasedad. Rasedus ja hilisem lapse süles kandmine mõjuvad kehaanatoomiale sama koormavalt kui ülekaalulisus. Tegelikkuses aitab juba esimeste märkide puhul abivahend – tallatugi.
Tallatugede kandmine ei tähenda seda, et armastatud stiletod tuleb igaveseks nurka visata ning vaid kontsata jalatseid kanda. Individuaalseid tallatugesid saab kanda kuni nelja sentimeetri kõrguse kingaga-saapaga. Tald pannakse jalatsisse, millega liigutakse suurem ja/või aktiivsem osa päevast.
Harkpöid ja haamervarbad
Labajala muutused tabavad kiiremini neidki, kel on väga kõrge tallavõlv või kes peavad ameti tõttu seisma palju jalgadel. Mõnigi õpetaja, juuksur või müüja on ühel hetkel kogenud nii jalgades kui ka alaseljas kerget valu, mis aja jooksul üha enam muret valmistab ja töid-tegemisi häirima hakkab.
Kui jalg on vaid kõrge kontsaga jalatsis, langeb keharaskus jala esiosale, seda peab kandma pöia ristvõlv. Nõrgenenud lihaste ja sidemete korral võib jala ristvõlv aja jooksul lameneda. Nii tekib harkpöid, millega kaasnevad haamervarbad – põhiliigeses tõmbuvad varbad üles, kesk- ja lõpplüli aga painduvad alla. Nii tallal kui ka varvastel tekivad valulikud nahapaksendid. Raviks kasutatakse erilist tallatuge, mis aitab tõsta ristvõlvi. Varvaste asendit korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahasega.
Pärilikud mured
Kes ei suuda kõrgetest kontsadest loobuda, võib kasutada vastavaid tallatugesid, mis teevad kõrge kontsa kandmise võimalikuks neile, kes seda muidu valu pärast teha ei saaks.
Mida noorem inimene, seda tõenäolisemalt saavutavad tema jalad soovitud kuju ja asendi. 20-aastaselt taldu kandma hakanutest paraneb umbes 20%, 40-selt tuleb arvestada tallakandmisega seni, kuni elupäevi jätkub.
Tootsi sõnul on jalatalla deformatsioonid peaaegu 100% päritavad. Kui ikka emal ja vanaemal on lampjalad või moondunud varbanukid, võib see oht tabada ka järeltulijaid. Et lampjalgsuse areng algab enamasti lapse- või noorukieas, peaks lapsevanemad oma lapse taldu jälgima alates teisest eluaastast. Kui silmaga nähtavaid kõndimishäireid pole, aga ikkagi on kahtlus, et laps astub valesti, võib julgelt pöörduda ortoosikeskusesse, kus jalataldadest tehakse pilt, mis salvestatakse arvutis. Kui siis mõne aja möödudes tullakse uuesti taldadest pilte tegema, on ka muutused märgata.
Mõnda ebameeldivat muutust näeb ka inimene ise. Selleks on suurvarbanukid ehk kui suur varvas hoiab teiste varvaste poole ja varba liigutamisel on tunda valu. „Suurvarbanukid tekivad pöia ristvõlvi lamenemisest. Põhjusteks võivad olla kitsaste pigistavate jalatsite kandmine, ülekaal, raskuste tõstmine ja kandmine. Jalanukke võib põh-justada ka pöidade sissepoole kaldumine kõndimisel ja seismisel, sest siis tugevneb surve suurvarba põhiliigesele.”
Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks normaalsel kõrgusel kasutatakse tallatugesid, mida kantakse jalatsis pidevalt. Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerumist. Tallatugi toetab kas talla eesmist osa ehk jala ristvõlvi, seesmist osa ehk pikivõlvi või kannapoolset osa. Ortoosikeskuses kasutatakse tallatugede valmistamiseks nii jalatalla analüüsi elektroonilise plaadi abil kui ka kõn-nianalüüsil saadavat elektroonilist materjali.
Tallatugedest on abi kõikjal
•• Eesti ortoosikeskuse peamised ja iga-aastased kliendid on nii harrastus- kui ka tippsportlased.
•• Tallameistrid on välja töötanud eritallad peaaegu kõikide spordialade esindajatele.
•• Tugitalla tegemisel arvestatakse spordialade juures kehakoormuse jaotumist.
•• Korvpallurite tallatugede päkkade all on „amortikad”, sest sportlane maandub hüppeid tehes just päkkadele.
•• Tennise- ja golfimängijatel on vetruvad toed hoopis teises, just nende jaoks esmatähtsas päkapiirkonnas.
•• Jooksjatel ja kepikõndijatel on sootuks teistsugused tallad, (rull)uisutajate ning hokimängijate puhul on tallategijad arvestanud uiskude kitsast liistu jne.
•• Sporditallad on valiku hõlbustamiseks eri värvi – mida tumedam tald, seda jäigem see on. Väljanägemiselt on need igati popid ja kerged.
•• Tugitaldu on lihtne hooldada: neid pestakse seebi ja veega ning kuivatatakse käterätiga.
