Arstikabinettide uksed avanevad kogu Euroopa Liidu patsientidele
Eelmisel nädalal saavutasid Euroopa Liidu tervishoiuministrid kokkuleppe direktiivi üle, mis kaotab arstiabi puhul kõik EL-i riikide vahelised piirid.
See tähendab, et inimesed võivad teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides saada arstiabi samadel alustel mis oma riigis. „Arstiabi saamisel peab siiski arvestama, et riikidevahelises arvelduses on aluseks siseriiklik teenusehind ja kui teises liikmesriigis on teenuse hind kallim, hüvitab vahe patsient,” selgitas sotsiaalministeerium.
Haigekassa Harju osakonna juhi Ado Viigi sõnul on see Eestile ainult hea uudis. „See mõjub hästi Eesti meditsiiniteenuse ekspordile,” kinnitas ta. Tema hinnangul võib oodata pigem välismaalaste voolu Eestisse, mitte aga niivõrd eestlaste voolu välja. „Sest omaosalust peavad inimesed ikka edasi maksma. Kui Eestis on aga visiiditasu 50 krooni, siis Soomes 20 euro ligi,” selgitas Viik. „Võib oodata tungi Eesti raviasutustesse ja sellega koos ka lisaraha Eesti tervishoidu,” ennustas Viik.
Üks kulutõhusamaid
Sama arvab ka Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa. „Meie meditsiin on üks kulutõhusaim Euroopas ja kvaliteedi osas oleme ka konkurentsis,” põhjendas ta, miks siia võib hakata saabuma välispatsiente. Samuti ei näe ta ohtu, et ravijärjekorrad kasvaksid. „Meie võimekus on tegelikult suurem, kui me praegu tööd teha saame – ehk haigekassa võimalused panevad meile praegu piirid,” selgitas Viigimaa. See, et praegu on nende haigla kardioloogi vastuvõtule keskmiselt 66-päevane järjekord, on tema sõnul lääneriikidega võrreldes köömes. Näiteks Suurbritannias on ooteaeg kardioloogi vastu-võtule kuus kuud. Neidki järjekordi annab arsti sõnul Eestis veel korrigeerida, suunates inimesi õige spetsialisti juurde. Praegu minevat esimene visiit tihtilugu n-ö raisku, sest tuleb välja, et patsient ei ole üldse jõudnud õige spetsialisti juurde. „See muudatus võib pigem hoida noori arste Eestis või isegi lahkunuid siia tagasi tuua,” väljendas Viigimaa lootust.
Erapraksist Silmalaser pidava silmaarsti Kai Noore patsientidest on kümme protsenti välismaalased ehk aasta 12 000 visiidist umbes 1200 eest tasuvad välismaalased. „Enamasti Skandinaaviast, aga on sattunud ka mõned Hiinast ja Jaapanist. Neile on meie hinnad palju väiksemad ja meie järjekorrad lühemad.” Ta ei usu siiski, et muudatus toob talle oluliselt rohkem välispatsiente.
Mis praegusega võrreldes muutub?
•• Ka praegu saab minna teise Euroopa Liidu riiki plaanilisele ravile ja haigekassa hüvitab selle. Selleks peab aga enne haigekassa komisjonilt luba taotlema. Uus direktiiv annab võimaluse saada teises liikmesriigis peale haiglaravi ka ambulatoorset ravi ilma luba taotlemata – aga tingimusel, et see teenus on pakkuda ka kodumaal.
•• Hüvitamise skeem on selline, et kõigepealt tasub patsient teise riigi raviasutusele ravikulude eest ise ja alles seejärel hüvitab haigekassa talle selle osa, mis vastab Eesti hindadele.
•• Asja hakkavad korraldama kõigis EL-i riikides loodavad nn kontaktpunktid, mille kaudu patsient saab teavet teiste riikide ravivõimaluste kohta.
•• Kui isik teises liikmesriigis viibimise ajal haigestub (ta ei ole sinna läinud ravi saamise ees-märgiga), siis saab ta seal vajalikku arstiabi endiselt Euroopa ravikindlustuskaardi alusel nagu praegugi.
•• Visiiditasu peavad patsiendid endiselt ise maksma. Eestis on see 50 krooni, Soomes 11–22 eurot, Saksamaal 10 eurot, Prantsusmaal 25 eurot.
