Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaiglaid erastada
Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla võivad saada erainvestori kiiremini kui viie aasta jooksul, kinnitas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Haiglatele on silma peale visanud ettevõtja Jüri Mõis oma äripartneritega.
Haiglate arengukavad on koostatud aastani 2015, kuid erainvestorite kaasamine võiks linnavalitsuse seisukohalt toimuda kiiremini kui viie aasta pärast. „Erainvestorite kaasamine oleks tore, sest praegu pole haiglatel investeeringuteks raha – kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted laenu võtta ei tohi ning Euroopa Liidu toetusi meditsiini arendamiseks meile ka ei anta,” ütles Martinson. „Erakapitali abil saaksime hankida haiglatele hädavajalikke seadmeid ning investeerida kinnisvarasse,” lisas ta.
„Kõige õigem oleks Tallinna Soojuse rendile andmise skeem, millega antaks Tallinna haiglad sajaprotsendiliselt eraettevõtte kasutusvaldusesse,” ütles investeerimisfirma Letofin nõukogu esimees, kirurg Mark Eivin. „Tallinna koolide rendile andmine tõestab, et erakapitali kaasamine toob avalikule sektorile üksnes kasu,” lisas ta.
Meditsiiniäri erainvestorid lubavad haiglate juhtimise ja ravi senisest efektiivsemaks muuta ja kaasata investeeringuteks vajalikku raha. „Kui praegu rahastab haigekassa näiteks veenilaiendite operatsiooni, mis muudab patsiendi kuni pooleteiseks kuuks töövõimetuks, siis minu kliinikus kasutatav lasertehnoloogia lubab juba järgmisel päeval tööle minna,” selgitas Eivin.
Erakliinikud valdavad Eivini sõnul moodsat tehnikat, mida riigihaiglatel veel pole. Samal ajal tunnevad patsiente opereerivad erakliinikud puudust suurtes haiglates asuvatest meditsiinilistest tugiteenustest, mille abil saab lahendada operatsioonide käigus tekkida võivaid ohtlikke olukordi.
Letofinile kuulub Tallinna kesklinnas tegutsev kliinik Vita-clinica. Meditsiiniinvesteeringutest on Eivini sõnul huvitatud ettevõtja Jüri Mõis, mõlemad mehed on toorainetega kaupleva firma Letofin Trading osanikud.
Mõis ei soovinud võimalikke meditsiiniinvesteeringuid kommenteerida. „Olen praegu puhkusel ega soovi nende asjade kohta midagi öelda,” lausus Mõis.
Kas aga haiglad võidaks liita? Martinson ei poolda kahe linnahaigla liitmist, sest mõlemad ettevõtted töötavad kasumlikult ning kummassegi tehtud ligi
200 miljoni krooni suurused investeeringud tuleb esmalt tagasi teenida. „Me ei saa voodikohtade arvu Tallinnas vähendada ja sellepärast ei anna haiglate liitmine majanduslikku efekti,” lausus Martinson.
Rahapuuduse lahendus
Haiglate erastamine võib leida toetuse ka Tallinna volikogus, kus selles sammus nähakse lahendust rahapuuduse leevendamiseks. „Tuleb selgeks teha, kui palju maksab erainvestorite kaasamine võrreldes laenu võtmisega,” ütles Tallinna linnavolikogu sotsiaalkomisjoni juht Kadi Pärnits. „Praeguse korralduse jätkumisel tuleb paratamatult erakapital haiglatesse kaasa-ta, ehkki mina eelistaksin selliseid muudatusi, et riik hakkaks haiglaid finantseerima ja lubaks nendel ka laenu võtta.”
Sotsiaalmaksu baasi jätkuv vähenemine viib Pärnitsa sõnul olukorrani, et haiglates muutub praeguse teenusetaseme säilitamine küsitavaks ning kahe linnahaigla liitmine tuleb paratamatult ette võtta.
Kommentaar
Ants Leemets
Reformierakond, volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige
Haiglate erastamise mõte vajab arutamist. Kui siin kiirustada, siis tekib küsimus, kellele sellest kasu tõuseb. Minu arvates pole haiglate erastamine õige, sest see viiks süsteemi tasakaalust välja. Siin ei maksa teenuse eest mitte tarbija, vaid kindlustusasutus – haigekassa. Haigla pole tehas, mis saab omanikule kasumit toota.
Erainvestorid annaksid haiglatele palju juurde siis, kui me suurendaksime oluliselt tasuliste teenuste mahtu, kuid ma pole kindel, et see kasuks tuleb.
Kui haiglatel valitseb rahuldamatu nälg investeerimisraha järele, siis esmalt tuleks käsile võtta nende efektiivsus. Minu arvates on kaks linnahaiglat Tallinnale selgelt liiga palju. Kui need kaks haiglat liita üheks, siis saaksime juba vabaneva kinnisvara arvel märkimisväärselt kokku hoida.
