Hõbehaigrud astusid lõpuks kindlalt Eestis pesitsevate lindude peresse

Veel kümmekond aastat tagasi oli hõbe­haigur Eestis üli­haruldane eksikülaline.

Lõuna poolt oma leviala Eestisse laiendavate hõbehaigrute pesas Tartumaal sirguvad juba kolmandat aastat järjest pojad. Nüüd julgevad linnu-uurijad lõpuks kinnitada, et neist valgetest graatsiatest on saanud üks veidi enam kui paarisajast meil regulaarselt pesitsevast linnuliigist. Ilmatsalu luha lähedusse jääval hallhaigrute koloonial ja nende seas toimetavatel hõbehaigrutel silma peal hoidev Jan Siimson rääkis, et hõbehaigrute poegadega pesa asub kõrvuti hallhaigrute pesadega ühe kuusetuka ladvas. Kuna sealkandis lendab pidevalt edasi-tagasi veel teinegi hõbehaigrupaar, peaks Siimsoni arvates suure tõenäosusega läheduses olema veel üks poegadega pesa.

Kütiti sulgede pärast

Eesti ornitoloogiaühingu juures tegutseva linnuharulduste komis­joni esimees Margus Ots ütles, et kuna hõbehaigruid nähakse iga aastaga Eestis aina rohkem ringi lendamas, pole välistatud, et liik on peale Ilmatsalu veel kuskil pesitsema asunud. Näiteks on valgeid haigruid sel kevadel ja suvel vaadeldud Aardla ja Valguta poldritel ning Eesti suurimas hallhaigrute koloonias Võistes. Alles kümmekond aastat tagasi olid hõbehaigrud meil suureks harulduseks – iga nende vaatlus oli sensatsioon ja tuli kinnitada ka linnuharulduste komisjonis. Kuna hõbehaigrute vaatlused hakkasid ajapikku aina sagenema, tõmmati liik peagi harulduste nimekirjast maha.

Pärnumaa linnumees Indrek Tammekänd hindas, et hõbehaigrute Eestisse kolimine teisi linde ja loodust eriti ei mõjuta. „Küll aga hakkavad nad arvukuse kasvades ilmselt hallhaigrutega ühise toidulaua pärast konkureerima,” oletas ta. Arvatakse, et hõbehaigrud võisid Eestis pesitseda ka paar sajandit tagasi, kui liik oli kogu Euroo­pas väga arvukas. Arvukus vähenes, kui neid hakati kaunite sulgede pärast massiliselt küttima. Peale hõbehaigru on Eestisse viimasel ajal pesitsema asunud ka näiteks väike-käosulane, tamme-kirjurähn, valgetiib-viires, lammitilder ja jõgivästrik.

Sööb kala ja isegi küülikuid

•• Esimest korda registreeris hõbehaigru vaatluse Eestis parun Otto von Buxhoeveden 1914. aasta augustis Saaremaa lõunarannikul asuval Tulpe saarel. Järgmine kinnitatud vaatlus leidis aset alles 1975. aasta mais Põlvamaal Võõpsu luhal ja pärast seda on hõbehaigrut nähtud aasta-aastalt üha sagedamini.

•• Hõbehaigur kuulub samasse sugukonda hallhaigruga, kes on üle Eesti tavaline haudelind. Tal on samasugune S-kujuline pikk kael, pikk nokk, kollased silmad ja hästi pikad mustad jalad.

•• Tänapäeval on hõbehaigur looduskaitse all. Täiskasvanud hõbehaigru põhitoiduks on kalad, kuid ta võib süüa ka sisalikke, putukaid ja isegi küülikuid.