Välismaalane suudab eesti keele selgeks saada kuuga

Eesti keelt õpitakse kas töö, õpingute või eesti naisest parema arusaamise pärast.

On hämmastav, kuidas Tartu ülikooli suveülikooli korraldajatel õnnestub igal aastal leida ligi poolsada inimest, kes keset magusat suve tulevad üle laia maailma siia eesti keelt õppima.

Olgugi et eduka müügitöö ja kavala reklaamiga saab tänapäeval kõike müüa, väärib imetlust, et Tartu ülikooli eesti keele õppejõud suudavad igal suvel vaid paari nädalaga välismaalastele eesti keele üsna rahuldaval tasemel selgeks teha.

Eile sai ligi 40 välismaalast kätte diplomi, mis tunnustab neid eduka eesti keele kursuse läbimise eest. Nende 40 seas oli poolakaid, ungarlasi, soomlasi, sakslasi, ameeriklasi, austraalasi, aga ka bulgaarlasi, prantslasi ja itaallasi. Viimase kümne aasta jooksul on eesti keele kursustele tuldud ligi 50 riigist, nii Euroo­past, Lõuna-Ameerikast kui ka Jaapanist ja Aafrika mandrilt. Põhjused, miks eesti keelt õppi­ma tullakse, on väga erinevad.

Tähtsaim on tahe

Eestlastele juba üsna hästi teada-tuntud ajakirjanik Justin Petrone ütles, et tema soov on eesti keel selgemaks saada, et naise ja lastega eesti keeles rääkida. Hollandist pärit Inge Melchior õpib teist aastat Tartu ülikoolis doktorantuuris ja plaanib doktoritöö kaitsta teemal, mis on seotud eesti keele ja kultuuriga. „Mul läheb eesti keelt näiteks inimeste intervjueerimiseks tarvis,” vastas Melchior, kes kirjutab doktoritööd eesti keelest ja eestlaste mälestustest.

Kuigi võib eeldada, et eesti keele saavad kiiremini selgeks ungarlased ja soomlased, näitab Tartu ülikooli suviste keelekursuste kogemus, et emakeelest olulisemad on õppija motivatsioon ja varasem keeleõppe kogemus.

Soomlane Darja Potkonen märkis, et kuigi eesti ja soome keel on üsna sarnased, ajab teda segadusse sõnavara. „Kui soome keeles tähendab üks sõna ühte, siis eesti keeles on sellel hoopis muu tähendus,” rääkis ta.

Välismaalaste eesti keele õppejõud Malle Rüütli mainis, et viimastel aastatel on kursuste vastu huvi üles näidanud üha enam selliseid keeleõppijaid, kellel ei ole Eestiga mingit sidet.

„Nad on kusagilt kuulnud Eestist või on neil mõni tuttav, kes tunneb eestlast ja siis on hakatud meie riigi ja keele vastu huvi tundma,” rääkis Rüütli. Kuid viimastel aastatel on eesti keele vastu hakanud huvi tundma ka Brüsselisse eurotõlgiks pürgijad. Nimelt kehtib seal reegel, et tõlk peab oskama vähemalt nelja võõrkeelt. „Soomlased ja ungarlased arvavad, et nad suudavad väga kiiresti eesti keele selgeks saada ja nii tullaksegi eesti keelt õppi­ma,” lausus Rüütli.

Kursuse lõpetanute seas oli eile ka üks Itaaliast pärit polü­glott, kellele eesti keel on juba seitsmes-kaheksas keel, mille ta viimase paari aasta jooksul on endale selgeks teinud.

Rüütli sõnul kulub motiveeritud välismaalasel eesti keele selgeks saamiseks kaks kuud kuni pool aastat. Samal ajal võttis eile diplomi vastu ka Austria tütarlaps Bettina, kes suutis eesti keele enam-vähem ära õppida ühe kuuga.

„Ta töötas kuu aega hommikust õhtuni ja saab eesti keelest juba üsna hästi aru. Muidugi tuleb temaga aeglaselt rääkida,” selgitas Rüütli.

Rüütli on oma pika õpetajakarjääri jooksul püüdnud eesti keelt õpetada ka siin elavatele venelastele. Tema hinnangul ei suuda venelased enamasti eesti keelt selgeks saada sellepärast, et neil ei ole seda vaja. „Motivatsioon on peamine, mis aitab keelt õppida,” tõdes ta.

Väliseestlane õpib eesti keelt Jaan Krossi pärast

•• Juba kuldsesse keskikka jõudnud Väino Keelmann on väliseestlane, kes ladus oma üsna hea eesti keele oskusele vundamendi aastakümneid tagasi preester Vello Salo käe all õppides.

•• Sel suvel otsustas Austraalia kodakondsusega, kuid Kanadas elav Keelmann eesti keelt lihvida Tartu ülikoolis. Kuigi Keelmanni eesti keele oskus tundub suurepärane, mees ise nii ei arva.

•• „Mulle meeldivad Jaan Krossi raamatud, aga ma ei saa nendest veel täiesti aru,” kurtis ta. Kuna Krossi teoste mõistmiseks ei piisa eesti keele oskamisest, vaid selleks tuleb teada ka Eesti ajalugu, ütles Keelmann, et ta on valmis ka sel teemal end täiendama.

•• Krossi on üsna palju inglise keelde tõlgitud, kuid Keelmann kinnitas, et Krossi teosed on palju ehedamad, kui neid algkeeles lugeda.

•• Vastuseks küsimusele, et kas Kanadas või Austraalias pole tänapäeval enam võimalik heal tasemel eesti keelt õppida, nentis Keelmann, et viimastel aastatel on seal tõesti õppimisvõimalused kahanenud.

•• „Vanemad väliseestlased surevad ja nooremad ei oska enam eesti keelt. Rääkimisega saadakse veel hakkama, aga grammatika hakkab paljudel ununema,” ütles Keelmann.

•• Oma lastele on Keelmann püüdnud eesti keele selgeks teha. Järgmisel aastal loodab ta Tartusse naasta koos pojaga.