Reaalaineid osatakse üha vähem
Viimaste aastate üha jõulisem humanitaarainete õpetamine toob vastukaaluna 2014. aasta kevadel kõigile gümnaasiumiõpilastele kohustusliku matemaatika riigieksami. Ent siiamaani ei suuda matemaatikaõpetajad, -õppejõud ja ka koolidirektorid jõuda ühele nõule, kas sellest ka kasu saadakse.
Tallinna tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professor Jaan Janno vajadust riigieksami järele ei näe. „Paljud õpilased ei ole matemaatiliste kalduvustega ja milleks neid piinata ainega, milles nad nagunii edasi ei jõua?” küsib Janno. „Selline õpetamine oleks ressursside ja aja raiskamine, sest parem arendagu ennast ainetes, milles neil on rohkem potentsiaali.”
Matemaatika eksami sooritanute arv on viimase seitsme aasta jooksul vähenenud aasta-aastalt. Näiteks tänavu lõpetas gümnaasiumiõppe matemaatikaeksamiga 4498 õpilast, kuid veel 2004. aastal oli neid 7666. Seejuures on matemaatika stabiilselt üle riigi madalaima keskmise punktisummaga riigieksam.
See probleem on haridusministeeriumil kavas lahendada kahe erineva raskusastmega eksami abil, millest raskem jääks neile õpilastele, kes kavatsevad edasi õppida ainet, kus matemaatikat on sisseastumiseks vaja ja nõrgem töö jääks kõikidele ülejäänutele. Jaan Janno hinnangul võivad eri tasemega matemaatikaõpe ja eksamid võimaldada keskpäraste võimetega õpilasel ainesse küll paremini süveneda, kuid see ei tähenda riigieksami kohustuslikuks muutmise vajadust. „Milleks sundida tulevast luuletajat sellist eksamit tegema?” imestab ta.
Eelmisel nädalal kurtis Eesti Päevalehe veergudel Tartu ülikooli keemiainstituudi direktor Enn Lust, et keemia ja teiste reaalainete populaarsus ja sellega seoses ka üliõpilaste tase muudkui langeb. Samal meelel on Janno, kelle hinnangul osatakse ka matemaatikat kümne aasta tagusega võrreldes kehvemini ja ühe põhjusena näeb professor just riigieksameid. „Keskkoolis treenitakse neid eksamiteks ehk osatakse teatud tüüpülesandeid lahendada, teatakse peast hulka valemeid, kuid vajaka jääb kõige olulisemast – loogilisest mõtlemisest,” arvas Janno.
Vähenenud teadmisi matemaatikaüliõpilaste hulgas tunnistab Tartu ülikooli matemaatika instituudi juhataja ja matemaatilise analüüsi professor Toivo Leiger, kelle sõnul peab ülikool aasta-aastalt aineprogramme lihtsamaks muutma. „Me oleme sunnitud esimesel semestril loetavate matemaatikakursuste taset ja tempot igal aastal korrigeerima, sest tudengite valmisolek neid aineid õppida on aastatega vähenenud,” ütles Leiger.
Eksam sunnib õppima
Ometi ei ole ka ülikoolide õppejõudude vahel selles küsimuses konsensust, sest TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna lektori Lembit Pallase sõnul peaks kindlasti kohustuslikku eksamit rakendama. „12. klassis oleks siis oluliselt lihtsam matemaatikat õpetada, sest hetkeolukord on selline, et osa õpilastest, kes matemaatika riigieksamit ei vali, sisuliselt loobubki matemaatika õppimisest,” sõnas Pallas. Ta jäi sama osakonna professori Jaan Jannoga eriarvamusele ka õpilaste teadmiste hindamises, sest tema sõnul on just õpilaste faktiteadmised vähenenud. „Gümnaasiumis muutub matemaatika õpetamine igal juhul efektiivsemaks, sest kõiki õpilasi motiveerib vähemalt see teadmine, et riigieksam tuleb teatud miinimumpunktidele gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada.”
Riik vajab reaalainete tundjaid
•• Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiiseli sõnul peaks iga gümnaasiumi tulev õpilane olema suuteline läbima matemaatikaeksami. „Kui päris aus olla, siis on igal õpilasel võimalus valida endale jõukohane kool, kõik ei peagi õppima gümnaasiumis,” lausus Kiisel. „Gümnaasiumi õppima asumisega kaasnevad ka mõned kohustused – näiteks kolme kohustusliku eksami sooritamise nõue – vanemad põlvkonnad on hakkama saanud, ka põhikool saab sellega hakkama – milles küsimus?”
•• „Teatud aastatel pöörati suurt tähelepanu humanitaarainetele ja need on siiani jäänud populaarsemateks. Mitu kõrgkooli Eestis annab humanitaarharidust? Mitu reaalharidust? ” küsis Kiisel. „Nüüd on uuesti võetud suund reaal- ja loodusainetele, sest humanitaarharidusega Eestis tootmist ei edenda.”
•• „Kas praegused õpilased huvituvad reaalainetest? See sõltub paljudes asjaoludest – õpilase enda huvist, vanemate suunamisest, kooli traditsioonidest, õpetajatest,” jätkas ta. „Meil on palju õpilasi, kes tegelevad põhikoolis nuputamise ja pranglimisega ja osalevad olümpiaadidel – üldjuhul jäävad nad reaalainetele truuks ja jätkavad ka ülikoolis erialadel, kus on oluline hea mõtlemisoskus.”
