ID-kaart läheb peagi parandusse
Alates 1. jaanuarist 2011 annavad kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindused välja täiesti uut moodi väljanägemisega isikutunnistusi, mis on palju turvalisemad kui senised. Kasutaja jaoks palju ei muutu, ent suurendatud turvalisuse tõttu peavad kõik e-teenuste pakkujad järgmise aasta alguseks oma infosüsteemides muudatusi tegema.
Infotehnoloogiasektori viimased suuremad uuendused on esialgu pahatihti longanud kõiki jalgu, nende kasutusmugavus pole samuti rahuldanud kõiki kliente, karta on, et uue ID-kaardigi puhul ei saa sajaprotsendiliselt välistada võimalikke segadusi.
„Me oleme küll teatanud teenusepakkujatele ees ootavatest muudatustest, kuid teoreetiline võimalus jääb alati, et mõned avastavad alles muudatuse toimumise järel, et nende infosüsteeme ei saa uue ID-kaardiga kasutada,” sõnas riigi infosüsteemide arenduskeskuse infojuht Katrin Pärgmäe.
„Kuna tegu on niivõrd spetsiifilise teemaga, siis me suurt kampaaniat muudatuse kohta ei tee, kuid võtame teenusepakkujatega ühendust ükshaaval ning üritame sel viisil muudatustega kurssi viia.”
Üleriigiliste ettevõtete puhul siiski segadust karta ei tasu, näiteks Swedbank lubab muudatused probleemideta täide viia ja pressiesindaja Mart Siilivase teatel on need pigem formaalset laadi. Elektrinäitude sisestamisel ID-kaarti kasutav Eesti Energia alustas muudatusest teada saamisel olukorra analüüsist, et leida üles vajalikud muudatused. „Praegu on veel vara öelda nii töömahtu kui eeldatavat rahakulu,” sõnas energiahiiu kommunikatsioonijuht Marina Bachmann.
Iidne turvasüsteem muutmisel
„Me peame alati valmis olema, et tarkvara lai kasutus toob esialgu välja mõned teemad, mida testides ei avastatud ja oleme valmis nendega kiirelt tegelema,” lisas Pärgmäe ja ütles, et probleemide korral tuleb pöörduda riigi infosüsteemide arenduskeskuse poole.
„Jaanuarist märtsini tehakse täiendavad kasutusjuhendid, koolitused ja lisaarendused tarkvarale.” Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ene Vihtla sõnul viiakse muudatus täide, kuna alates 2002. aastast on nii isikutunnistuse kujundus kui ka turvaelemendid püsinud samasugused.
„Turvalisuse ja võltsimiskindluse tagamiseks muutuvad järgmise aasta algusest isikutunnistuse kujundus ja turvaelemendid, kuid kaardi funktsioonid jäävad samaks,” sõnas Vihtla. Uuendused tähendavad seda, et ID-kaarti hakatakse edaspidi krüpteerima 2048-bitise võtmega (seni on kasutusel 1024-bitine) ning isikuandmete failis olev kaardi number muutub senisest kaheksakohalisest üheksakohaliseks.
Sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul hakatakse aktiivsemalt uut süsteemi katsetama alles selle kuu lõpus, kui teenusepakkujatele pakutakse testkaarte. „Siis saavad teenusepakkujad testima hakata, kas nende teenused töötavad. See on ka hetk, kui meie saame vastavaid teste alustada,” ütles Pihl. „Praegu on raske ennustada muudatuste kogumahtu ja seda näitavad alles testid.”
Mobiil-ID kõrval tuleb kasutusele tuleb ka digi-ID
•• Politsei- ja piirivalveamet andis eile teada ka digitaalse isikutunnistuse ehk digi-ID kasutuselevõtust. Selle dokumendiga saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Kolm aastat kehtivate sertifikaatidega digi-ID-d võib kasutada tavalise ID-kaardi kõrval paralleelselt. „Juhul kui ID-kaart on kaotatud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks ja isikul on olemas kehtiv digi-ID, võib seda kasutada elektroonilises keskkonnas kaotatud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud ID-kaardi asemel,” teatas politsei- ja piirivalveamet pressiteates.
•• Digi-ID-le ei kanta kasutaja fotot ja seetõttu ei ole digi-ID kasutatav visuaalse isikut tõendava dokumendina. „Digi-ID ei asenda ID-kaarti, mis on erinevalt digi-ID-st kohustuslik isikut tõendav dokument,” juhib PPA tähelepanu.
•• Digi-ID saamiseks peab taotleja tasuma riigilõivu 250 krooni ja seal kirjas olevate isikuandmete muutumise korral peab ühe kuu jooksul teavitama sellest kodakondsus- ja migratsioonibürood või Eesti vabariigi välisesindust.
