Kopsuvähil pole spetsiifilisi sümptomeid
Pensionipõlve pidav Katrin ei osanud endal mingit tõsist haigust kahtlustada, kuid kolm kuud kestnud torkiv valu parema abaluu all sundis naise perearsti vastuvõtule.
Järgnesid uuringud ja mullu detsembris tuli valule ehmatav põhjus – kopsuvähk. Haigus oli jõudnud neljandasse staadiumisse. Metastaas oli nakatanud ühe roide, mis valu tekitaski. „Aasta varem tehtud röntgen ei näidanud kopsudes midagi kahtlast, ja äkki oli paremas kopsus näha 2x3-sentimeetrine tükk.
Naised elavad kauem
Mul vedas, et arstid otsustasid seda opereerida, mitte ei hakanud kohe tegema kiiritus- ja keemiaravi. Vedas ka Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu korpuse arstide ja õdedega. Kui varem kartsin onkoloogiahaigla nimegi, siis nüüd on see minu jaoks armas koht,” ütleb Katrin.
Arstide konsiilium otsustas määrata haigele postoperatiivse keemiaravi ja septembris tehtud uuring näitas, et vähirakke pole juurde tulnud.
Katrin on sellele palju mõelnud, miks ta pidi ühel päeval silmitsi seisma faktiga, et on üks neist 700-st, kel igal aastal kopsuvähk diagnoositakse. „Suitsetama hakkasin 24-aastaselt, pakki päevas ei tõmmanud. Isa suguvõsalt on antud nõrgad kopsud. Usun, et mingil määral mängib haigestumise juures rolli ka geneetiline soodumus, kuigi selle üle veel vaieldakse. Meie suguvõsas on olnud kaks vähijuhtumit.”
Suitsetamisest loobus Katrin päevapealt ja nagu ta tunnistab, polnud see sugugi raske. Ta julgustab ka teisi vähimagi kahtluse või imeliku valu puhul pöörduma arsti poole ning mitte ootama lootuses, et ehk läheb üle. Kahjuks ei teata veel, mis kopsuvähki põhjustab, kuid 20% haigestunutest pole kunagi suitsetanud.
Kommentaar
Tõnu Vanakesa
PERH-i rindkerekirurgia ülemarst,
Katrini raviarst
Varem on kopsuvähki peetud meeste haiguseks, kuid viimastel aastatel on meeste haigestumus püsinud muutumatuna. Suitsetamise levik Eestis on suurendanud paraku naiste haigestumust kopsuvähki, millest on hilise avastamise tõttu vaid vähestel lootust paraneda. Teiste vähihaiguste puhul on võimalused paraneda tunduvalt suuremad.
Naiste suitsetamine on eriti kahjulik, sest just nendel on organismi hormonaalsete iseärasuste tõttu suurem soodumus kopsuvähki haigestuda. Samal ajal kui naised kopsuvähki haigestuvad, on nende paranemisvõimalus üle kahe korra parem kui meestel. Pooltel patsientidest diagnoositakse haigus staadiumis, kus praktiliselt muu ravi peale hooldus- ja toetusravi ei ole võimalik. Seetõttu terveneb haigestunud patsientidest vähem kui 10% ehk Eestis kuni 70 inimest aastas.
Katrini puhul võib öelda, et tal vedas, tähtis roll oli ka headel diagnostikavõimalustel. Kuigi arstid on valmis kopsuvähi kahtluse tekkimisel diagnostikaks ja raviks, avastatakse kopsuvähk enamikul juhtudel siiski hilises staadiumis. Nii pöördus ka Katrin uuringutele alles valu tõttu. Lisaks operatsioonile sai ta ka keemiaravi. Katrin jääb arstide jälgimisele veel vähemalt viieks aastaks. Alles siis saab öelda, et ta on täielikult paranenud.
Peamine põhjus, miks kopsuvähk hilja avastatakse, on see, et patsiendid pöörduvad arsti juurde hilinenult, sest kopsuvähil puuduvad spetsiifilised sümptomid. Sageli meenutavad need alumiste hingamisteede põletikulisi- ja teisi haigusi. Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi. Kui vähk on kasvanud suureks, levinud tekkekohast kaugemale ja hakanud põhjustama vaevusi, võib olla tegu juba hilise staadiumiga. Kahjuks pööravad inimesed, eelkõige suitsetajad, vähe tähelepanu oma tervisliku seisundi muutustele. Oma rolli mängivad ka sotsiaalmajanduslikud põhjused: sageli napib raha arsti juurde sõiduks ja visiiditasude või voodikoha eest maksmiseks.
Kahjuks ei suuna ka perearstid pingelise eelarve tõttu patsiente aktiivselt kompuutertomograafilisele uuringule. Uuring on aga ravikindlustatud patsiendile ju tasuta.
