Neeme Järvi on emotsionaalne inimene ja üsna tõenäoline on, et Siitan ei viinud teda ERSO tegeliku olukorraga kurssi. Sellest ka Järvi tulised kultuuriministri vastased sõnavõtud.

Paraku on ERSO rahaline seis nutusem, kui avalikkus siiani arvata võis. Laine Jänes ütles eile Eesti Päevalehele, et eelarvepuudujäägi üks põhjus on see, et Siitan on ületanud majandamiskulusid miljoni krooni võrra ja kindlasti on eelarvele survet avaldanud Neeme Järvi suured palganõudmised. „Eesti riigis käitutakse Eesti riigi seadustele vastavalt ja lisaks finantsdistsipliini rikkumisele on tuvastatud ERSO dokumentatsioonihalduses suuri puudujääke, mis kinnitavad, et Andres Siitani jätkamine sellel kohal pole võimalik, olenemata maestro Järvi emotsioonidest ja soovidest,” ütles Jänes.

Eesti Päevalehe andmetel oli Siitani ja Järvi vahel sõlmitud eellepingu järgi maestro kuue nädala ehk hooaja töötasu 1,2 miljonit krooni  (ligi 76 700 eurot). Sellele lisandusid kuue korra lennupiletid üle ookeani ja tagasi, mille maksumus ületab poolt miljonit krooni (ligi 32 000 eurot).

Eesti Päevalehe teada oli Siitan kirjutanud aastavahetuskontserdi eelarveks 300 000 krooni (19 173 eurot), millest enamiku hõlmas maestro honorar.

Ühest küljest pole tippdirigendile nii suure summa maksmine maailma mastaabis midagi ennekuulmatut, kuid kui arvestada Eesti riigi üldist rahalist seisu olukorras, kus nii riigi- kui ka erasektor on pidanud mitu aastat oma eelarveid kärpima, on see summa väga suur.

ERSO direktori kohusetäitjaks määratud Anneli Unt kinnitas siiski, et Järvi palk pole ERSO finantsraskuste põhjuseks. Unt kinnitas ka seda, et Järvi pole septembri ja oktoobri projektide eest palka saanud, kuna ta pole ise arveid esitanud. „Kui ta need esitab, siis loomulikult me need ka maksame.”

Järvi ütles eile, et tema huvi Eestisse tulla polnud seotud mitte raha teenimisega, vaid suure sooviga töötada ERSO-s.

ERSO dokumentatsiooniga tutvuv Unt nentis eile, et asjad pole sellises korras, nagu riigiasutuse  eeskirjad ette näevad. „Seadustest ei saa mööda minna, eriti valdkonnas, kus me kogu aeg palume ja loodame, et riik pööraks sellele tähelepanu rohkem ja annaks kultuurisektorisse rohkem raha. Samal ajal on siin asjad lihtsalt tegemata,” nentis Unt.

Jänesel Ansipi tugi

Peaminister Andrus Ansip ütles, et Laine Jänes võib arvestada tema täieliku toetusega – kultuuriminister pole ERSO skandaalis midagi valesti teinud. „Me räägime seaduskuulekusest, finantsdistsipliinist. Eelarve on ühe asutuse juhi jaoks absoluutselt kohustuslik. Kui üks juht otsustab kulutada aastas rohkem, kui eelarve järgi on võimalik, siis on see väga jäme rikkumine,” osutas Ansip Siitani vigadele.

Järvi andis eile mõista, et tema jätkamine on võimalik kultuuriministri tagasiastumise korral. „Veel on võimalus taastada vana olukord ja jätkata asja nii, et kultuuriminister oleks õige ini-mene, kellega oleks võimalik suhelda,”  sõnas maestro.

Anneli Unt: pall on Järvi käes

•• Anneli Undi sõnul vastavad tõele Neeme Järvi väited, et kolmapäevaõhtuse seisuga polnud ta maestro ega ka tema agendiga rääkinud. „Täna rääkisin Järvi agendiga pikalt. Saadan Järvile ka kirja, kus ma end tutvustan ning küsin, kas ta usaldab mind nendes ülesannetes, kuhu mind on pandud. Ja kui me sellele küsimusele vastuse saame, siis saame edasi minna,” ütles Unt eile. 

•• Sellega andis Unt mõista, et koostöö Järviga oleks täiesti võimalik. „Arvan, et see pall on tema käes. Mingisugustel emotsionaalsetel kaalutlustel meie talle ju „ei” ei ütle. Kui ta ei pea võimalikuks töötada koos minuga, siis on muidugi väga raske koos edasi minna. Valik on tema käes.”

•• Mõned päevad tagasi tõdes Järvi, et ta ei tunne Unti. „See vastab tõele ja ma ei eelda, et ta peaks mind isiklikult teadma, sest me pole koos ühtegi tööprojekti ajanud. Eeldan, et ta tunneb asutust, kus ma olen palju aastaid töötanud,” ütles kauaaegne Eesti filharmoonia kammerkoori direktor Unt.