Pikivahet tuleb mõõta sekundites

Väiksem pikivahe on lubatud vaid möödasõitu alustades, mitte seda eessõitja järel oodates.

Uus liiklusseadus kohustab juhte pikivahet uut moodi hindama. Esmalt peab juht pikivahet hoides lähtuma peale sõiduki kiiruse ka tee- ja ilmaoludest. Neist teguritest lähtudes tuleb hoida sellist vahemaad, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kuid peamise muudatusena tuleb juhtidel hakata alates jaanuarist arvutama kuival teel liigeldes pikivahet eessõitjaga sekundites. Asulateel on kehtestatud pikivaheks kaks, asulavälisel teel kolm sekundit. Pikivahe vähendamine on lubatud ainult möödasõitu alustades, mitte seda eessõitja järel oodates. Liiklusjurist Indrek Sirk nimetas seda nõuet ETV saates „Vabariigi kodanikud” liikluse sujuvust pärssivaks. Tema hinnangul on selline pikivahe liiga pikk. Maanteeameti nõunik Villu Vane oli päri, et selline pikivahe on eriti linnaliikluses tõepoolest ehk liiga pikk, kuid ühtlasi tõdes, et see on piisavalt ohutu kaugus, vältimaks tagant otsasõitu. „Linnaliikluses tipptunni ajal on kahesekundilist pikivahet väga keeruline hoida, kuid ummikutes on ka kiirused oluliselt väiksemad,” tõdes ta. Selline sekundites mõõdetav pikivahe on paljudes Euroopa riikides soovitatav või kohustuslik. Vane sõnul on pikivahe mõõtmine sekundites lihtsam kui meetrites. Selleks tuleb mõnest teeviidast või liiklusmärgist alates hakata lugema sekundeid, mis kuluvad eessõitja ja teie sõiduki vahele jääva vahemaa läbimiseks. Eesti Päevaleht katsetas paaril päeval uut pikivahe nõuet nii linnas kui ka maanteel liigeldes. Kui sekunditega mõõdetavat kaugust visualiseerida, siis linnaliikluses peaks teie ja eessõitja vahele mahtuma vabalt sõitma üks sõiduauto ja maanteel ko­guni kaks sõidukit. Linnas liigeldes tähendas see seda, et pidevalt tuli meie ja eessõitja vahele keegi kolmas ning ohutuse mõttes pidime kiirust vähendama.

Jaga kiirus kahega

Politsei- ja piirivalveameti juhtiva korrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul peetakse üldjuhul ohutuks pikivaheks vahemaad: sõiduki kiirus jagatud kahega meetrites. Seega on 50-kilomeetrise tunnikiiruse puhul sobilik pikivahe 25 meetrit. „Ma ei usu, et kahesekundiline pikivahe liiklust sedavõrd halvaks. Liiklus on tõsiselt häiritud pigem siis, kui valesti valitud pikivahe tagajärjel toimub tagant otsasõit, mille tulemusel on sõidurida tunniks suletud,” tõdes ta. Tänak tõi näiteks Filmi tänava ristmiku Tallinnas, kus toimuvad seetõttu pidevalt kolme-nelja auto ahelavariid. Kui liiklejad üksteist arvestaksid ja hoiaksid normaalset distantsi, siis oleks tema hinnangul ka liiklus sujuv. „Viisakas autojuht lasebki kõrvalt sõidurajalt vasak- või parempöördeks reastuva liikleja enda ette ja võtab selleks hoo maha. Lääne-Euroopas on see tavaline, meil aga paraku mitte. Teine küsimus on muidugi arulagedad süstijad, kes häirivad pideva reavahetusega teisi liiklejaid, kuid ajaliselt ei võida sellise tegevu­sega midagi,” ütles ta. Kuigi sõidurada vahetada soovivat juhti on viisakas ette lubada, tuleb manöövri sooritajal arvestada, et tal ei ole selleks eesõigust. Üks oluline muudatus uues liiklusseaduses on see, et suunamärguanne ei anna enam teiste liiklejate suhtes eesõigust. Näiteks sõidurada vahetades peab juht enne veenduma, et talle antakse teed ja sõidu jätkamine on ohutu. Suunatuledega tuleb anda märku hiljemalt kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist ja manöövrit tehes. Tänak ei usu, et politsei hakkaks nüüd tee ääres stopperiga pikivahet mõõtma. Kuid näiteks Saksamaal mõõdab politsei asulavälistel teedel pikivahet spetsiaalsete kaameratega. Eestis selliseid kaameraid ei ole.

Sissesõidu ees ei tohi enam peatuda

•• Uus liiklusseadus täpsustab ka sõiduki parkimise ja peatumise nõudeid. Uuest aastast on peale parkimise keelatud ka sõiduki peatamine hoovi, garaaži või õueala sisse- ja väljasõidu ees ning lõikuva kõnnitee, jalgratta- ja jalg­teega kohakuti. Seni võis autot hoovi sissesõidu ees peatada näiteks koorma laadimiseks.

•• Kauba laadimiseks on nüüdsest keelatud sõiduki peatamine ka aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada. Viimati kirjeldatud kohas on keelatud ka parkimine.

•• Autot ei tohi edaspidi peatada ka jalgrattarajal.

•• Kõnniteel võib juht sõiduki peatada veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast, ning peab jätma jalakäijatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

•• Sõiduki valesti parkimise trahv on kuni 40 eurot ja kui sellega tekitatakse liiklusohtlik olukord, siis kuni 200 eurot.