Õpilased said PISA-uuringus tubli tulemuse
Eile avalikustatud maailma 15-aastaste õpilaste haridusuuringu ehk PISA-uuringu tulemuste üle on põhjust rõõmu tunda – Eesti õpilased on oma oskustega endiselt maailma esikahekümnes, Euroopa riikide seas aga lausa esikümnes. Nagu 2006. aasta uuringus, pandi selgi korral riikide õpilased pingeritta kolmes valdkonnas: põhirõhk asetati funktsionaalsele lugemisoskusele ehk võimele keerulist teksti mõista, samuti mõõdeti oskusi matemaatikas ja loodusteadustes. Funktsionaalses lugemisoskuses hoiavad Eesti õpilased maailma järjestuses endiselt 2006. aastal saavutatud 13. kohta, kuid langesid kolme-nelja koha võrra matemaatikas ja loodusteadustes. Samal ajal tuleb märkida, et võrreldes kolme aasta taguse uuringuga on osalevate riikide arv suurenenud 57-lt 65-le. Kõigis kolmes valdkonnas on maailmas esikohal uue tulijana Shanghai.
Euroopa riikide seas oleme loodusteadustes endiselt Soome järel teisel kohal, lugemisoskusega ronisime aga kolme koha võrra ülespoole, 5. positsioonini. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ei suutnud eile tulemusi teatavaks tehes rahulolu varjata – kolme aasta eest üllatusena selgunud tõsiasi, et Eesti haridusnäitajad on maailma esirinnas, kehtib ka seekord. „Eesti tulemused on samas grupis ja kes on stabiilselt tugeval tasemel, see on stabiilselt tugeval tasemel,” teatas Lukas. Paranenud on ka Eesti venekeelsete koolide tulemused, kuid need jäävad siiski veel eestikeelsete koolide omadele alla. Linna- ja maakoolide tulemuste vahel suuri kääre ei olnud. Arvude põhjal tehtavad järeldused kattuvad paljuski kolme aasta tagustega – Eesti õpilaste keskmine tase on kõrge, nõrku õpilasi on vähe ja töö nende järeleaitamiseks väga hea. „Neid, kes üldse tuhkagi ei taipa, on Eesti haridussüsteemis võrreldes teiste riikidega suhteliselt vähe,” kinnitas Lukas.
Õpetajaga ollakse rahul
Küll aga pidi ta nentima, et keskmisest tublisti andekamate õpilaste leidmise ja nendega tegelemisega on endiselt probleeme, seega oleme samas seisus nagu kolm aastat tagasi. Samal ajal kinnitas Lukas, et suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega peaks andekate olukord paranema – on nad ju esmakordselt hariduslike erivajadustega õpilaste sekka lisatud. Eesti õpetajate liidu esimehe Lehte Jõemaa sõnul on tulemused rõõmustavad. „Meil oli isegi veidi hirm, et kui kulutame rohkem aega väärtuskasvatusele, siis teadmiste tase langeb, kuid seda pole juhtunud,” ütles ta. Hea sõnumina võib uuringu järeldustest välja lugeda, et enamik õpilasi arvab, et õpetaja on õiglane ja tunneb lapse käekäigu vastu huvi. „Positiivne nihe on toimunud – varem tuli ikka rohkem ette, et ei olda rahul,” ütles Jõemaa. PISA-uuringu tulemustest selgub ka lihtne tõsiasi – mida kõrgemad on õpetajate palgad, seda paremad on õpilaste tulemused. Jõemaa kinnitusel ei püsi rahulolu kaua, kui õpetajate palka üle ei vaadata – õpetajate liidul on plaanis uuel aastal sel teemal riigiga läbirääkimisi alustada. Palgateemat rõhutas eile mitmel korral ka minister Lukas. Samuti tuuakse uuringu järeldustes esile, et mida vähem õpilasi sotsiaal-majandusliku tausta, käitumise või võimekuse järgi eristatakse, seda paremad on õpitulemused.
Andekad ikka leidmata
•• Teist korda tuleb Eesti haridusmaastikul nentida, et tõeliselt säravaid andeid ei leita üles.
•• Tartu ülikooli Pedagogicumi direktori Margus Pedaste sõnul võib ühe põhjusena esile tuua Eesti õpetajate suurt koormust. „Paljudel juhtudel tehakse ajapuudusel valik keskmiste õpilaste kasuks ja aidatakse mahajääjaid,” märkis ta. „Andekad, see viimane grupp, kipuvad ununema.”
•• Pedaste sõnul kannatavad õpetajad praegu selgelt ülekoormuse all – kuigi ametlikult peaksid nad õpetama 35 tundi nädalas, siis tegelikkuses ulatub töönädal lausa 51 tunnini. „Me peame väga kaaluma, mida õpetaja igapäevaselt tegema peab. Kui tahame töönädalasse mahutada ka väga olulise ülesande, andekatega tegelemise, siis peab selle jaoks ka aega leidma,” nentis Pedaste.
