Kas valitsus avab täna ukse odavale võõrtööjõule?

Ametiühingud ei ole selle poolt, et välismaa madalapalgalised tööli­sed tahetakse siia lubada.

 Tänasel valitsuse istungil tuleb ministritel langetada tööturu seisukohast väga põhimõtteline otsus – kas lubada tööandjatel maks­ta välismaalt siia tööle tuleva­tele inimestele madalamat palka kui siinsetele töölistele või mitte. Vaidlus puudutab n-ö kolmandatest riikidest, nt Venemaalt, Ukrainast, Hiinast jm, pärit töölisi. Praegu kehtiv seadus ütleb, et väikseim palk, mida kolmandate riikide töölistele maksta tohib, on statistikaameti viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Nendel tegevusaladel, kus palk on madalam riigi keskmisest brutopalgast, võetakse arvutuse aluseks just keskmine palk. Seega ei saa praegu ükski tööandja hiinlasest IT-mehele või Ukraina keevitajale maksta vähem kui 14 723 krooni (941 eurot). Nüüd on aga siseminister Marko Pomerants pakkunud valitsusele idee, et välismaalase seadusse võiks lisada võimaluse alandada koefitsienti 1,24 kuni koefitsiendini 0,5.

Ametiühingud marus

Rahaliselt tähendab see, et tööandjad saaksid senisest rohkem ida poole vaadata, et värvata aina madalama palgaga võõrtöölisi. Rahaliselt tähendaks koefitsiendi 0,5 õigusakti kirjutamine seda, et väikseim palk, mida võõrtöölistele maksta tohib, oleks tänapäeval 5937 krooni (379 eurot). Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et kui riik tõesti peaks alandama võõrtööjõu miinimumtasustamise mainitud tase­mele, on tegemist tööturu solkimisega. Pikas perspektiivis aga kannataksid mitte meie tööini­mesed, vaid ettevõtjad, kes peaksid päev-päevalt märksa enam tegelema kaadri värbamisega. „Kas tõesti keegi usub, et spetsialistid, keda meie tööandjad soovivad palgata, tulevad siia madala palga eest? Vaevalt küll. Kohe, kui nad saavad jala Eestis ukse vahele, on nad siit läinud,” rääkis Taliga. Näiteks Ukraina keevitajaid, kes on saanud Eestis tööloa, tuleb Taliga andmeil suure palgaga kinni hoida, et nad Soome või mujale ei läheks. Tööandjate arusaam on teistsugune. Nimelt on tööandjate keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisi sõnul ettevõtjad jõudnud tõdemusele, et koefitsienti, mis võõrtööliste palga sätestab, tuleb kindlasti muuta. „Küsimus on selles, et kui ettevõtja tahab võõrtöölist, tuleb talle mõnes majandusharus maksta oluliselt kõrgemat palka kui kohalikule töötajale. See on diskrimineeriv,” lisas Kriis.

Tööandjate arvates pole ohtu, et nemad hakkavad eelistama võõrtööjõudu kohalikele töötajatele. „Praegu on tööandjad mõnes sektoris isegi sundolukorras, paljud eestlased eelistavad tööd välismaal ja töökäte leidmiseks tuleb inimesi välismaalt otsida,” leidis Kriis. Siseminister Marko Pomerants selgitas, et kolm vahemikku esitatakse valitsusele otsustamiseks sellepärast, et eelnõu välja töötanud töörühm ise otsusele ei jõudnud. „Kui Ansip minu käest küsib, et mis minu arvamus on, siis ütlen talle, et vahemik 1–1,5 peaks lahendama kõik erinevad võimalused,” selgitas ta. Poole keskmise palga suurust välismaalastele kehtestatud miinimumtasu peab ka siseminister lühinägelikuks. „Tööinimesed vaataks, et me oleme napakad, ja tööandja oleks teatud oludes rahul,” lisas Pomerants.

BLRT-s on sadu võõrtöölisi

Töölubade arv on vähenenud

•• Eesti ühe suurema tööandja ja Läänemere ühe suurema laevaremontija ning uusi laevu ehitava BLRT Grupi palgalehel on pidevalt mitusada võõrtöölist.

•• Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein selgitas, et peamiselt palgatakse välismaalt keevitajaid ja seda ei tehta kindlasti mitte seepärast, et nii suudetakse tööjõukuludelt kokku hoida. „Eestis lihtsalt ei ole sellise kvalifikatsiooniga keevitajaid ja teisi spetsialiste, keda meil vaja on,” lisas ta.

•• Peamiselt palgatakse Ukrainast ja teistest endise Nõukogude Liidu vabariikidest keevitajaid ja laevaehitajaid, viimastel aastatel ka tuuleenergeetikuid.

•• „Nõuded näiteks keevitajatele laevaehituses on niivõrd ranged, et selliseid spetsialiste Eestis piisavalt palju pole,” märkis Hallik-Jürgenstein.

•• Rekordaegadel on BLRT Grupis palgalehel olnud üle tuhande võõrtöölise. Praegu on neid paarisaja ringis.

•• Politsei- ja piirivalveameti statistika järgi on riigi väljastatud töölubade arv viimastel aastatel vähenenud. Kui 2008. aastal said tähtajalise elamisloa töötamiseks või lihtsalt tööloa 1983 inimest ja 2009. aastal 1584 inimest, siis selle aasta esimesel poolaastal anti neid 668-le.

•• Lisaks väljastatakse ka tähtajalisi elamislubasid ettevõtlusega tegelemiseks. 2008. a oli nende saajate arv 56, 2009. a 72 ja selle aasta esimese poolaastaga väljastati töötamislube 31 tulevasele ettevõtjale.

•• Peamiselt tulevad võõrtöölised Ukrainast, Valgevenest, USA-st, Hiinast ja Türgist.