Eriolukord Lätis: kui elektrit pole, käiakse tuttavatel külas
Lume krae vahele sattumine on kindlalt üks ebameeldivamaid talvekogemusi ja see suudab tuuleklaasi muuta läbinähtamatuks vähem kui poole minutiga.
Nappide miinuskraadide ja lumesaju koosmõjul on taevast alla sadav lumi just niivõrd raske, et puuokstele kogunedes surub ta lõpuks need koos puutüvega kaardu. Kui puuks on kask, siis jääb puu maantee kohale justkui auvalve, aga kui tegu on männiga, siis mingil hetkel puu jõud raugeb ning ta langeb... Otse lähedal seisvate elektriliinide peale.
Maksimaalselt Valga suuruse Livani Latvenergo esinduse juht Aivars Lazda¯ns on järjest ja järjest taevast alla sadava lume tõttu juba päevi pidanud pea kõik ärkvelolekutunnid tööl veetma ja seda on näha tema olekust – mehe häälest ning liikumisest kumab läbi väsimus. Küsimusele, palju parajasti tema regioonis inimesi elektrita on, peab mees internetist abi nõutama. „Näete, 1400,” veab seejärel Lazda¯ns näpuga Delfi.lv portaali uudisest järge ning ohkab: „Olukord on ausalt öeldes halb.”
Käed ja jalad on sõna otseses mõttes viimased päevad olnud tööd täis ka elektrik Rudolpsil, kes ei pidanud reedese päeva lõpuks paljuks külastada Livani kahe X-ga märgistatud Maximat. „Tegin muudkui tööd need päevad ja homme hakkan taas samamoodi pihta,” ütleb Rudolps ning pakib kaheliitrist õllepudelit jalgratta kandekotti, tundes samal ajal muret, et ega see pildi peale jää. Lohutame, et ei jää. „Aga ausalt öeldes oleks võinud valitsus ikka midagi varem pihta hakata, enne, kui olukord selliseks muutus,” lisab ta ning asub, jalgratas käe kõrval, kodu poole astuma.
Linn oli elektrita
Ent Livani olukord oli veel mõned päevad tagasi hullem, sest kaks päeva pidi ilma elektrienergiata hakkama saama ka linnake ise. „Mis me ikka tegime – lugesime, rääkisime juttu,” meenutab kahepäevast pimedust Tatjana ja naerab.
Naerab nagu teised Livani elanikud, kes hiljutist ekstreemolukorda meenutavad. „Kui meil on elekter, siis me oleme igaüks kuskil laiali, aga seekord tulid kõik inimesed kokku ja suhtlesime rohkem kui tavaliselt,” lisab Ina ja ka tema ei sajata ega kiru kedagi.
Ka Lazda¯ns ütleb, et linna lähedalt on enamasti madalliinid korda saadud ning nüüd ootab järgmistel päevadel ees läbitung kaugematesse piirkondadesse, kus mõningates kohtades on olukord juba pikemat aega trööstitu. „Eks nad helistavad ja pahandavad, kuid me töötame ka oma võimete piiril,” tunnistab Lazda¯ns.
Küladesse on ligipääs keerulisem. „Seal on teile lumi puusani – vähemalt,” kirjeldab olukorda AS-i Elektriteenused Kagu-Eesti piirkonna juhataja Viktor Mägi. „Me tulime ise siia kahe rekka-täie tehnikaga ja õigetesse kohtadesse saame ligi ainult roomikutega.” Selge, Eesti Päevalehe fotograafide sümboliks oleva väikse Nissaniga sinna maailma muutma ei sõida.
Eesti Energia saatis Lätti eriolukorda leevendama kuus elektrikut, kes eile veel objektile saadetud ei olnud. Üks kolmik asus küll teele Venemaa piiri alla, teine kolmik koos suure traktoriga asusid hommikut ootama Livanisse ja Viktor Mägi ise Latvenergo päästetööde baasi Aiviekstesse. „Me sõlmisime lepingu viieks päevaks,” selgitab Mägi. „Kell kuus asusime kahe treileriga Tartust tulema ning kui kohale jõudsime, siis saadeti mehed kohe enda piirkondadesse laiali.”
Mida oleks Eestil Lätilt õppida?
•• AS-i Elektriteenused Kagu-Eesti piirkonna juhataja Viktor Mägi sõnul kuulutati Lätis eriolukord välja lihtsalt selleks, et mööda saada tavapärasest bürokraatiast. „Eriolukorra korral saavad lätlased teha allhankeid, nagu näiteks meiega lepingu sõlmimine, ilma konkursse korraldamata ja lisaks saavad nad ka liinide ümber puid lihtsamini langetada,” kirjeldas ta eriolukorraga kaasnevat muudatust.
