Eesti Päevalehele teadaolevalt viis Tallinna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakond eelmisel aastal läbi auditi, milles toodi muu hulgas välja, et mupo tehtud väärteootsused suunati 85 protsendi ulatuses sundtäitmiseks vaid Priit Lantini büroole. Selline tähelepanek toodi muude järelduste hulgas esile auditis „Taksoveolubade väljaandmise ja järelevalve korraldus Tallinnas”.

„Väärteoasjade registri järgi on mupo kasutanud valdavalt vaid kahe Tallinna kohtutäituri teenuseid,” seisab auditis. Selle dokumendi järgi tegeleb taksodega seotud väärteoasjadega kohtutäitur Kaire Põlts ning kõige ülejäänuga just Lantin. „Kokku oli perioodil 01.01.2009– 10.06.2010 saadetud kohtutäituritele sissenõudmiseks 42 811 väärteoasja. Neist 36 614 oli suunatud kohtutäitur Priit Lantinile ja 1997 kohtutäitur Kaire Põltsile,” leidsid audiitorid.

Ülitulus trahviäri

Sellise süsteemi järgi sai Lantin enda kätte kümneid tuhandeid väärteootsuseid, millest enamik on trahvid ühissõidukeis piletita sõitmise eest. Trahvide sissenõudmise äri on kohtutäituritele ülitulus, sest ainuüksi täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni (16 eurot) pluss käibemaks. Sellele summale lisandub veel eraldi kohtutäituri tasu, mis sõltub otseselt nõude ehk trahvi suurusest. Bussijäneste puhul jääb kohtutäituri tasu samuti 250 krooni kanti.

Mupo vastas audiitoritele, et eelistab Lantinit, kuna neil on koostööleping, Lantin tegeles varem trahvide väljanõudmisega ning koostöö olevat väga hea. Linna sisekontrolör küsis ka teistelt Harju tööpiirkonna kohtutäituritelt, kas ja kui palju mupo poolt väärteomenetluse käigus tehtud tasumata rahatrahve on nad nõus sisse nõudma. „15 kohtutäiturist vastas 12, kes kõik olid huvitatud tähtajaks tasumata rahatrahvide sissenõudmisest,” seisab auditis.

Muu hulgas teatas Järvik linna sisekontrolöri järelepärimisele, et kahe kohtutäituri eelistamine tuleneb asjaolust, et nimetatud täiturid ei küsi täitemenetluse algatamise ja lõpetamise tasusid, mis olevat ameti juhi hinnangul väga suured summad. „Auditeerijad möönavad, et kohtutäituril on tõepoolest võimalik nõuda vastavalt kohtutäituri seadusele ettemaksu tasumist, kuid seaduse kohaselt saab ettemaksu nõuda alates 2000-kroonisest (128 eurot) summast. Enamik mupo määratud trahve jääb alla nimetatud summa,” ei rahuldanud see selgitus auditeerijaid.

Mupo juhataja asetäitja Kalmer Filatov ei soovinud juhtunut lähemalt kommenteerida, ent tema sõnul valis kohtutäiturid välja Järvik isiklikult. Enda sõnul ei tea Filatov isegi seda, mis viisil või millistele tingimustele vastavalt kohtutäitureid välja valiti. Filatov ei osanud ka öelda, kui palju neid kohtutäitureid kokku on, kellega mupo koostööd teeb. „Neid on eri maakondadest. Kui palju on Eestis maakondi?” küsis Filatov vastu. Ka ei olevat Filatovil teavet selle kohta, kui suured summad kohtutäituritele liiguvad – kogu see info olevat üksnes juhataja Järvikul. „Tean ainult seda, et aastas nõuame välja üle 20 miljoni krooni [üle 1 278 000 euro – toim] eest trahve,” ütles ta.

Jüri Pihl ei üllatunud

•• Suurema osa eelmisest aastast Tallinna abilinnapea ametit pidanud ning selle koha sügisel üles öelnud Jüri Pihl kinnitas eile Eesti Päevalehele, et Kaimo Järviku kinnipidamine ei tulnud talle just erilise ootamatusena.

•• „Võin selgelt öelda, et mingid kahtlused meil omal ajal olemas olid. Sellest oli juttu ja sai ka tähelepanu juhitud, et kohtu­täiturid [mupo asjade puhul – toim] on kuidagi ühed ja samad kogu aeg,” ütles Pihl, kelle vastutusalasse kuulus muu hulgas just nimelt munitsipaalpolitsei teema. Lisaks tõi Pihl esile, et trahvide kättesaamise täitemehhanism oli munitsipaalpolitseis silmatorkavalt aeglane. „Võimalikke põhjuseid oli kaks: esiteks administratiivne suutmatus ja teiseks kuritahtlik tegevus. Ju siis oli tegemist selle teise variandiga.”

•• Pihl lisas, et loodetavasti saabub lõplik selgus selles asjas kiiresti. „Kaitsepolitsei asi on selle uurimisega tegeleda ja las nad teevad oma tööd rahulikult.”