XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm” toimub lauluväljakul 1.–3. juulini 2011 ja on osa Euroopa kultuuripealinna programmist.

Üle Eesti kuuesajast proovist koosnev jada tähendab kuni mai keskpaigani kümnete tuhandete pidusärkide, seelikute ja pükste lakkamatut triikimist, kibedaks kiskuvate kõride kiuste nootide trimmimist, surisevate jalgade kiuste lakkamatut sammude lihvimist. Lisaks kümnete, kui mitte sadade kooride ja tantsurühmade kaotusekibedust suve hakul, sest siis selgub, kelle jaoks jääb suure peo värav suletuks. See on hind, millega sünnib maailma kultuuripärandi nimistusse kantud pidu.

Hingamise saladus

„Siiski, tegemist pole olümpiamängudega, kus üksnes esimesed on võitjad,” rõhutasid kolm laulu- ja tantsupeo eelproovidega seostuva selgitajat Eesti Päevalehele. Vestlusringis osalesid peo programmijuht Raul Talmar, tantsupeo kunstilise juhi assistent Andi Einaste ja laulupeo sihtasutuse tantsutoimetaja Vaike Rajaste. Nende jutust jäi kõlama, et eelproovid, mida rahvasuus kutsutakse ülevaatusteks, pole mitte nõrgemate väljapraakimiseks, vaid eelkõige taseme ühtlustamiseks, õpetamiseks ja abistamiseks.

„Eelproov on koht, kus lauljad peaksid aru saama, mida neilt tegelikult tahetakse. Ja hoolimata sellest, et koorijuhtide käes on samad noodid ja internetist saab vaadata-kuulata samu ettelaulmisi, kipub esitatav ikka igaühel natuke eri moodi välja tulema,” rääkis Raul Talmar. Selle üks põhjus on tema sõnul see, et laulu ajal hingamist pole kusagil nootides kirjas, ometigi on see ülimalt tähtis.

Rajaste ja Einaste selgitasid, et tantsuvideote internetist vaatamine on kui koolis kasutatav spikker, mille kasutegur selgub siiski alles kontrolltöö lõpuks.

Kui osalejatele jäävad eel-     proove meenutama lauljaist-tantsijaist tulvil kooliaulad ja õpetajate viimased õpetussõnad koos pisikese paanikapisikuga, siis ülevaatajatele tähendab see nädalateks kõigest muust loobumist. „Võtsin end põhitöökohalt kaheks nädalaks vabaks, et päeva jooksul kahe maakonna rühmi üle vaadates Eestile ring peale teha,” selgitas Einaste.

Sõbralikkus eelkõige

Kõik vestluses osalejad rõhutasid, et nad ei tee Eestile kahte ringi peale selleks, et kurjustada ja näägutada, vaid selleks, et ühtlustada ning toetada. Kui jaanuaris-veebruaris toimuvatel esimestel eelproovidel on olu-line just ühtlustamine, siis märtsis-aprillis jõutakse ka joone alla tõmbamise ja joonealustele aitäh ja head aega ütlemiseni.

„Tahame juba täna kõigile vanematele südamele panna, et nad oma lapsi kindlasti toetaksid ja kergekäeliselt proovidest eemale ei jätaks, sest selle tõttu võib kannatada kogu kollektiiv,” rääkisid koori- ja tantsujuhid. Praegu pole neil veel retsepti, kuidas lohutada neid tublisid, kes siiski jäävad suurelt peolt eemale ainuüksi selle pärast, et teised on veel tublimad. „Aga kuna laulupeo kavasse trükitakse ära ka kõigi laulude sõnad, siis saab igaüks, ka suurde koori mittepääsenu, lauluväljakul kaasa laulda ja nii peole oma istekohalt kaas aidata,” rõhutas Raul Talmar. 

Uut noortepeol

Esimest korda

•• toimuvad laulu- ja tantsupidu lauluväljakul. Kui laulupidu jälgitakse traditsiooniliselt mäenõlvalt, siis tantsupeo vaatajad on nii nõlval kui ka laulukaare all.

•• pidude ajaloos koguneb lavale koondorkester, kus musitseerivad 2500 noort puhkpilli-, sümfoonia- ja rahvapilliorkestri mängijat.

•• on laval rokikoor, mis koosneb eesti rokiklassikat esitavatest noortekooridest, keda saadavad noorte rokkbändid.