Ebamääraste mõjudega tulumaks

Möödunud nä­dalal n-ö karukoopas – ra­handusministeeriumis – esitletud ettevõtete tulumaksu uuringust jõudis meediasse peamiselt praegust süsteemi kiitev, selle säilitamist pooldav sõnum.

Kui aga raportisse sügavamale vaadata, siis selgub, et tegelikult selle sõnum ühemõtteliselt positiivne ei ole.

Rahandusminister, kelle erakonna sünnitis kasumi maksustamine selle jaotamise, mitte teenimise hetkel on, rõhus oma kommentaarides uuringu järeldustele, et 2000. aastal läbi viidud reform on suurendanud ettevõtete investeeringuid. Ent samaväärset tähelepanu vääriks näiteks järeldus, et praegune ettevõtete kasumi maksustamise süsteem ei ole avaldanud olulist mõju investeeringute struktuurile. Kahjuks on just majanduse struktuuri muutmine – nagu juba aastaid räägivad kõik visionäärid ja analüütikud – võti jõukamasse tulevikku, sest odavat tööd tehes euroala kõige vaesema riigi staatusest välja ei rabele.

Uuringust tuleb välja, et maksusüsteem suurendas Eesti ettevõtete vastupanuvõimet kriisile, sest soovimata tekitada tulumaksukohustust vältisid nad dividendide maksmist, kui omanikul selget rahavajadust polnud – tulemuseks oli likviidsete varade kasv bilansis. Äsja läbielatud kriisi mee­leolude all olles näib see väga toreda kõrvalmõjuna (maksureformi tegemise aegu sellele mui­de ei mõeldudki), aga pikemas perspektiivis oleks eelistatav, kui väheriskantsete likviidsete vara­de asemel investeerivad ettevõtted ennekõike masinatesse ja seadmetesse.

Las maks jääda, aga...

Järgmine huvitav moment, mis uuringust selgub, on see, et Eesti ettevõtjad ei taju täpselt praeguse tulumaksusüsteemi eeli­seid ja nõrkusi, samuti selle eesmärke ja tagajärgi. Uuringu käigus intervjueeritud ettevõtjad andsid neid asju välja selgitada püüdvatele küsimustele märkimisväärsel hulgal ebamääraseid vastuseid ning „ettevõtete hinnangud tulumaksu mõju kohta ettevõtte majandusotsustele olid küllaltki erinevad ning sa­geli esinesid sarnastes ettevõtetes vastandlikud seisukohad”.

Kuna Reformierakonnale, keda ka eesseisvatel valimistel kõigi eelduste kohaselt edu saadab, on Eesti nüüdne tulumaksusüsteem muutunud enam-vähem pühaks lehmaks ja valdav osa ettevõtjatest (uuringu raames läbiviidud küsitluse kohaselt ca 80%) ka pooldab seda, ei ole reaalne, et seda niipea muutma hakataks. Ega oleks ka erilist mõtet, sest reformi mõju Eesti majandusele on kokkuvõttes olnud pigem positiivne või vähemalt neutraalne.

Halb on aga see, kui valitseva erakonna liidrid nüüd enesega rahulolu pilve hõljuma jäävad, ega püüagi enam maksusüsteemi paremaks teha. Vähim, mi­da teha, on mõelda nende ettevõtete muredele, keda rõhuvad kõrged tööjõumaksud. Samu­ti võiks praeguse tulumaksukorralduse juurde jäädes suunatult tegeleda selle tutvustamisega vä­lisettevõtetele, kelle tegevusspetsiifikaga võiks Eesti maksusüsteem sobida paremini kui tavaline. Uuringust selgub, et tuntud bränd on meie tulumaksukorraldus Eestis enda piires, välisettevõtjad pole selle plussidesse-miinustesse sageli viitsinud süüvida või suhtuvad suisa kahtlustavalt. Samal ajal leidub maailmas kindlasti rahvusvahelisi ettevõtteid, kelle finantse ja makse aitaks kõi­ge optimaalsemalt juhtida üksus, mis paikneb riigis, kus kasum maksustatakse mitte teenimise, vaid jaotamise järel. Ot­sime nad üles ja kutsume Eestisse.