Algas euroümarduse teine laine
Kroonihindade muutumisel eurohindadeks tuli kaupmeestel järgida kindlaid ümardamisreegleid ning jätta hinnasildile kaks komakohta. Jaanuari kahe esimese nädala jooksul võis seega leida siltidelt näiteks 1.99 või 5.32. Põhjendusel, et selliseid summasid on tüütu vastu võtta nii kaupmehel kui ka maksta kliendil, on nüüd mitmel pool tehtud veel teinegi ümardamine. Tähelepanelik ostja on ehk märganud, et näiteks R-kioski hindade lõpus on nüüd valdavalt nullid ja viied. „Lähtuvalt toodetest on hindu ümardatud mõlemale poole, seega pole tegemist varjatud hinnatõusuga,” teatas R-kioskite omanikfirma AS Rautakirja Estonia finantsjuht Katrin Karu.
Tema kinnitusel on toodete, näiteks bussi- ja lotopiletite hinnad, mis moodustavad kioskite käibest suurima osa, määranud juba tarnijad. „Muus osas on hinnamuutused meie jaoks igapäevased, see sõltub nii turusituatsioonist kui ka piirkonnast,” märkis Karu. Ümardamise teed on läinud ka kohvikud-pubid. Näiteks tuleb Tallinna vanalinnas asuvas pubis Hell Hunt maksta õlleklaasi eest 2,88 euro asemel 2,90. Hella Hundi juhi Andres-Andi Sarve sõnul oli ümardamata hindadega lihtsalt tüütu arveldada ning kliendidki olevat olnud sellega päri. „Kui hind on 2,90, siis isegi selle kümnesendisega ei taheta majandada ja makstakse kolm eurot,” täheldas Sarv. Ta lisas, et kuigi oma pubi puhul on hinnad muudetud viie sendi täpsusega, võib mõnelgi pool leida lausa kümnesendise täpsusega hindu. „Kahe, kolme ja seitsmega lõppevaid hindu polegi enam näinud,” täheldas Sarv.
Suurpoed jälgivad kõrvalt
Suuremad toidukauplused on aga seni ettevaatlikumad. „Toidukauba puhul me üldiselt hinda ilusamaks ei ümarda,” kinnitas AS-i Selver pressiesindaja Annika Vilu. „Samas on euro käibel olnud liiga lühikest aega, et hinnata inimeste ootusi ning vajadusi. Kui tulevikus peaks tekkima ootus nulli ja viiega lõppevate hindade laialdasemaks kasutamiseks, siis kaalume seda ka meie. Seni võib ostja jätkuvalt leida poest hindu 3,39 või 7,12.” Keelatud see ei ole Otseselt „teine ümarduslaine” keelatud ei ole, nendib ka tarbijakaitseamet. Küll aga suhtutakse karmimalt ettevõtetesse, kes on liitunud ausa hinnastamise leppega ja euro varjus tekkinud hinnatõusu eest võib neid oodata trahv kuni 3200 eurot. „Kui kaupmees ei ole liitunud, siis põhimõtteliselt tohib küll nii [hindu viiesendise täpsusega ümardada – toim] teha, sest kehtib vaba hinnakujundus,” ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski-Toomik.
„Kaasaegses õigusruumis ei saa me kindlasti hakata hindu fikseerima,” märkis ka Eesti tööstus-kaubanduskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts. Tema sõnul võivad hindade ümardamisele põhjenduse leida teenindusettevõtted, näiteks võib olla tõepoolest suvel rannas jäätist ostes mugavam maksta suuremas vääringus müntidega. Toidukauplustes peaksid aga säilima igasuguse lõpuga hinnad. „Ma küll ei julge arvata, et Eesti tarbijate ostujõud nii suur oleks, et meil lähimal ajal sellist ümardamist võiks tulla,” märkis Palts. Ta lisas, et ostjad ei tohi unustada jalgadega hääletamise võimalust ja peaksid seda vajaduse korral kasutama. „See on paljuski tarbijates kinni, kas nad aktsepteerivad neid ümardusi või mitte.”
Bussifirma: kaks nädalat hullumaja
•• Kohe pärast krooni ja euro paralleelkäibe lõppu ümardasid hindu kümnesendise täpsusega pea kõik bussifirmad. Nii küsis Sebe jaanuari esimesel kahel nädalal Tallinna-Tartu täispileti eest 9,59, aga juba 15. jaanuariks ümardati hind 9,60 eurole. MK Autobuss eelmüügis piletite hinda ei muutnud, Tallinnast Tartusse sõidu eest küsitakse endiselt 7,67 eurot. Bussijuhi käest saab sama pileti lunastada aga koguni 8 euro eest. „Kassas on neil aega sente lugeda, bussijuht siiski poekassa ei ole,” märkis MK Autobussi juhataja Madis Kägu. Samuti tuli Kägu sõnul kahenädalase paralleelkäibe ajal kaebusi sõitjatelt, et sentidega arveldamise tõttu buss kuni kümme minutit hilines.
