Kinnisvaramüüjad valetavad maju tegelikust soojemaks
Noorpaar Juhan ja Johanna plaanisid osta päris oma kodu ja soetada selle just uuselamusse, sest noored lootsid, et uued majad on energiasäästlikud. Ruutmeetri hind on küll kallim kui vanas majas, aga peaasi, et hiljem ei hakka talvised küttearved rahakotti pooma. Välja valiti kortermaja, mille energiaklassiks A. Juba esimesel talvel uues korteris selgus, et küttearved on märksa kopsakamad, kui A-energiaklass lubaks. Ehitusfirma teatas aga, et kõik on korrektne: A-energiaklass mõõdeti majale siis, kui seal veel sees ei elatud ning kulud olid pea olematud.
„Reaalseid A-klassi kortermaju ega ärihooneid pole Eestis praegu veel üldse,” kinnitas A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson. B-klassi maju leidub, kuid ka need on võrdlemisi vähe levinud. „Üldjuhul on viimastel aastatel valminud elumajad C- või D-energiaklassiga,” nentis Energiamaja Konsultatsioonid OÜ energiaaudiitor Merilin Kütt. Sellegipoolest müüakse kinnisvaraportaalides hoogsalt kortereid ja maju, millele justkui oleks väljastatud A-energiaklass ja paberil on see ka tõepoolest võimalik. Majandusministeeriumi energiamärgise määrus kirjutab küll ette, et märgis peab olema kõigil hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa, kuid sama määrus seab üsna leebed piirid märgise väljastamise korrale.
Võimalikku valeinfot võib märgis edastada just uuselamute puhul. „Määruse kohaselt peab korterelamutel olema eelprojektis energiamärgistus ja juba ehitusloale kirjutatakse, kas plaanitakse ehitada näiteks B-klassi maja,” selgitas Aivar Villemson. Ometi ei lasu ehitajal kohustust tõepoolest ka B-klassi maja püstitada. Sellest pole küll midagi, sest maja kasutusloa saamiseks peab hoonele taotlema uue energiamärgise.
Pole elanikke — pole kulu
Siin tulevadki käärid sisse: maja on valmis, aga kedagi seal sees ei ela. Seega ei anna uue energiamärgise tarvis tehtud mõõdistused tegelikku pilti maja energiakulust. „Kui kogu maja pole kasutuses ja elatakse näiteks pooltes korterites, siis kulud jagatakse lihtsalt maja ruutmeetrite peale ära,” tõi Villemson näite. Nii võibki juhtuda, et eelprojektis A-energiaklassiks määratud maja mõõdetakse kasutusloa saamiseks üle ning saavutab B-klassi, kuid ka see pole õige. Hiljem, pärast kõigi elanike sissekolimist tehtud ekspertiis võib anda näidud, et maja on veelgi kehvemast energiaklassist.
Juriidiliselt on kõik korrektne, sest energiamärgise määrus ei kohusta märgise tellijat ega märgise väljastajat näpuga järge ajama, kuidas on mõõdistatavas majas lood tegeliku energiakuluga. „Märgise väljastaja selgitab võimaluse korral välja köetava pinna suuruse ja märgib, millised andmed võeti energiamärgise väljastamisel aluseks,” seisab kirjas energiamärgise määruses. Kui aga niinimetatud võimalust ei avane, siis kohustust selleks pole ja maja saabki kõrge energiaklassi, kuigi näiteks 20 korteriga majas elati mõõdistamise ajal sees vaid viies ja seega olid kulud märksa väiksemad.
Kuigi ekspertide kinnitusel pole Eestis A-klassi maju üldse, kinnitas kiire pilk City24 portaali, et üksnes Tallinnas on müügis 18 A-energiaklassi korterit. Ja kui maaklerilt küsida, kuidas siis selle energiaklassiga lood on, võib ta varmalt ette näidata ekspluatatsioonieelse A-tähega energiamärgise. Kui paljud aga taipavad energiamärgise määrust lähemalt uurida ja tutvuda märgise määramise reeglitega?
Majandusministeeriumi energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul ei ole määruse täpsustamisel mõtet. „Me ei saa ette kirjutada kõike, mida mõõta võib,” ütles ta ja lisas, et energiamärgise klassi kujunemist mõjutavad paljud tegurid ning arvestuslik ja reaalne energiatarbimine võivadki erineda. „See on paljuski omanike südametunnistusel, mis andmed maja tegeliku energiakasutuse kohta kättesaadavaks tehakse.
Energiamärgis põhineb väga suures osas sellel, mida omanik ütleb,” nentis Laaniste. Ometi ei ole kavas midagi muuta. „Alati saab asja paremaks teha, aga määrustes on esmane õigusselgus ja kui me toome sisse erijuhtumeid, hakkab asi muutuma keerukamaks ja raskem on spetsialistidele selgitada, mida kõike peab määruse rakendamisel arvestama.”
Mis on energiamärgis?
•• Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või korter tarbib energiat, mis kulub selle kütmisele, vee soojendamisele, ventilatsiooni-le jms.
•• Majandusministeeriumi teatel on seda vaja, et korteri ostja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri-
ja soojaarved.
Kust leiab teavet?
•• Kuivõrd seadus ei sätesta energiamärgise koostamisele kuigi kindlaid reegleid, siis ei jää ostjal muud üle kui hoolega uurida, millal ja mis tingimustel on energiamärgis koostatud.
•• Andmeid leiab ehitisregistrist www.ehr.ee. Sealt näeb nii maja kasutusele võtmise aega kui ka seda, millal ja kas üldse on energiamärgis tehtud.
