Iga viies inimene vajab jalaravi spetsialisti abi
„Prantslased leiutasid selle tehnoloogia 2008. aastal ja see on niivõrd uus, et maailmas on see kasutusel alles umbes viies riigis,” selgitab Eesti Ortoosikeskuse juhataja, jalaravi spetsialist Kalev Toots, kes on läbinud Prantsusmaal ka vastava koolituse. „Oleme Eestis ja minu teada kogu Baltikumis praegu ainukesed, kes seda tehnoloogiat kasutavad.”
Kogu protseduur 20 minutiga
Uus tehnoloogia kiirendab tallatugede valmimise protsessi ning muudab selle täpsemaks. „Vea leidmisest konsultatsioonini läheb 15–20 minutit, kusjuures see tehnoloogia annab palju adekvaatsema pildi kui vana,” märgib Toots. Varem tehti tema sõnul jalast esmalt skanneriga pilt, siis võeti kipsjäljend ja mõõdud ning nende järgi tehti tallatoed. Patsient sai need kätte alles kahe-kolme nädala pärast. Eritoestusega sporditallad valmisid Saksamaal ja nendega võis minna veelgi kauem. „Uue tehnoloogiaga saab jala kohe ära korrigeerida, selleks on seadmel vastav vaakumsüsteem,” selgitab Toots. „Inimene vajutab sooja valmispandud tallatoe täpselt oma jala järgi selliseks, nagu vaja, see jahtub kolme minuti jooksul ja ongi valmis.” Üks uue tehnoloogia oluline eelis on see, et inimene saab ise öelda, millal korrektsioon tundub talle ideaalne, see seis fikseeritakse ja selle järgi valmibki tallatugi. Tulemus on ülitäpne ja patsient saab kohe taldu kasutama hakata.
Ennetavad ja korrigeerivad tallatoed
Tootsi sõnul tuleb vahet teha ennetavatel ja korrigeerivatel tallatugedel. Kaupluses müüdavad tallatoed pole nii täpse toestusega nagu individuaalselt valmistatavad ning neil on vaid ennetav otstarve. Naised võiksid neid kanda alates 20. eluaastast, et vältida hilisemas eas jalaprobleeme. „Meie teeme individuaalseid korrigeerivaid tallatugesid, millel on mõjutamist vajavad kohad jala järgi väga täpselt paigas,” märgib ta. „Nende taldade puhul on juba tegu konservatiivse raviga, mille juurde käib kindlasti ka võimlemine.” Pärast mõnekuist tallatugede kandmist tehakse tavaliselt korduskontroll, kus vaadatakse, kas talla võlviosa vajab veel korrigeerimist või mitte. Esimese aasta jooksul saadakse korrigeerimine enamasti korda ja inimene võib siis rahulikult umbes kaks aastat nende taldadega käia. Siis võiks Tootsi sõnul uuesti kontrolli tulla, et teha uus pilt ja seda eelmisega võrrelda. Lastega tuleks käia tallatugesid korrigeerimas vähemalt kord aastas.
Laste jalad tähelepanu alla kolmeselt
Lastel võiks jalgu terasemalt jälgida juba kolmandal eluaastal, et avastada õigel ajal lampjalgsust. „Kui esimene skanneripilt lapse jalgadest teha kolmeaastaselt ja järgmine aasta pärast, on lihtne võrrelda, kas on tekkinud kõrvalekaldeid. Kui on näha, et aasta jooksul on toimunud mingisugune muutus halvemuse poole, pole mõtet enam oodata, et see kasvab kuuendaks-seitsmendaks eluaastaks välja, tegelikult läheb asi halvemaks,” räägib Toots. „Aga me saame õigel ajal appi tulla ja teha lapsele tallatoed, mille abil saab asja paari aastaga välja ravida.” Lampjalgsus on tema sõnul laste puhul põhiline ortopeediline probleem, kuid ka X- või O-jalgsus on valdavalt tingitud hüppeliigese ja jalalaba hädadest. „Kaheaastasel on veel nn titepaks talla all, aga kui te ikkagi näete, et lapsel on põlvede vahe ainult 1 cm, aga hüppeliigese kohal 10 cm, siis järelikult on juba mingi probleem ja jalgu peaks hakkama korrigeerima,” selgitab Toots. „Kui põlvevahet on 3 cm, siis all võiks ka 4–5 cm olla, kuid mitte rohkem. Perearst oskab enamasti neid asju vaadata ja saata vajadusel jalaravi spetsialisti juurde.” Ortoosikeskusesse võib pöörduda ka saatekirjata. Aga kui on vaja mõnda abivahendit, annab kohalik omavalitsus selleks abivahendikaardi ja selle jaoks peab olema perearsti saatekiri. Lapsed ja pensionärid saavad abivahendikaardi alusel ortopeedilistele abivahenditele 50% hinnasoodustust. Lapse tallatoed maksavad praegu 65 eurot.
Kõrge võlviga jalg deformeerub kiiremini
Jalavaevusi võib tekitada ka liiga kõrge pöiavõlv, mida nimetatakse õõspöiaks. „Naistel on see ju väga kena vaadata, aga tema halb külg on see, et ta langeb väga ruttu maha,” nendib Toots. „Need deformatsioonid võivad alata juba 10.–15. eluaastast, jalgadesse tekivad valud ja kuna eelnevat pilti pole tehtud, võib jala toetuspindala tunduda esialgu täiesti õige, aga tegelikult ta seda ei ole, sest teatud kohtadele väga kõrge tallavõlv toetuda ei tohigi. Siin peab olema juba spetsialist, kes suudab selle probleemi eos leida.” Sellisel juhul tuleb teha kindlasti kõva pinna peal skanneriga jalapilt, matid ja nn pehme skanner selliseid asju päriselt ei näita, rõhutab Toots. Jala deformatsioonile viitab ka see, kui inimesel hakkab vanuse lisandudes jalanumber suurenema. Kui see oli enne 38 ja nüüd peab ostma juba nr 41 kinga, siis on kindel, et selle jala pöiavõlv on olnud kunagi väga kõrge, nüüd aga vajub jalg alla ja sirutub. Siin saab aidata kogemustega jalaravi spetsialist. Samamoodi erinevad Tootsi sõnul oma probleemidelt nn spordijalg, tavajalg ja ülekaalulise jalg – igaühe puhul tuleb läheneda väga individuaalselt.
Üks jalg lühem kui teine
Ootamatud selja- ja põlvevalud võivad olla tingitud jalalabade ebaühtlasest deformatsioonist. Sageli võib selguda, et ühe jala peal on suurem koormus, sest teine jalg on lühem. „Siit hakkavadki probleemid: vaagen ja selgroog on kergelt viltu ning selleks, et inimene pikali ei kukuks, teevad lihased ülemäärast tööd – sellest tekibki väike valu seljas või põlvedes,” selgitab Toots. „Valu põhjused tuleb üles otsida, mitte hakata kohe tablette võtma. Maja vajub ka viltu, kui vundamenti ei ole. Väga harva tullakse selle peale, et asi võib olla jalalabas.” Need, kellel on üks jalg teisest lühem, soovitab Toots tallatuge kanda kogu aktiivsel osal päevast, kindlasti peab see olema tööjalanõu sees, eriti neil, kes on kogu aeg jalgadel: õpetajad, juuksurid, müüjad või kas või näitlejad. „Tallatugesid kasutades on jalg küll koormatud, aga ta ikkagi puhkab ja on õiges asendis. Kui te õhtul teatrisse minnes kõrge kontsaga kingad jalga panete, siis selle lühikese ajaga ei juhtu midagi. Kuigi tegelikult on olemas ka spetsiaalsed tallatoed, mille võib panna kuni 10 cm kontsaga kinga, ja meil on nende kohta olnud väga positiivne tagasiside,” selgitab Toots. Kui tallavõlviga on asjad korras, aga inimesel on üks jalg lühem, on seda vahel väga raske märgata, sest inimene toetub seistes jala välisküljele. „Olen seda oma töös näinud, sageli ei tulda üldse selle peale. Aga seda tasub põhjusena siiski otsida, kui keegi kaebab põlve- või seljavalu, millel nagu mingit nähtavat põhjust ei näi olevat. Alati tasub siis mõelda ka jalgadest ja proovida üles leida kõik vead, mis on jalgadega seotud. Tavaliselt me need ka leiame, meil on selleks kogu vajalik aparatuur.”
Keskusel valmis nõuanderaamat
Kalev Tootsil valmis äsja ka raamat „Jalgade tervise teejuht”, mis õpetab inimesi oma jalaprobleeme ära tundma ning juhatab neid siis jalaravi spetsialisti, pere- või eriarsti juurde. Esimesed tuhat eksemplari jagatakse keskusse pöörduvatele inimestele tasuta. Raamatu moto kõlab: „Üks inimene viiest vajab jalaravi spetsialisti abi” ning Eesti Ortoosikeskus soovib, et inimesed seda probleemi rohkem teadvustaksid. „Paljud hakkavad abi otsima alles siis, kui enam püsti seista ei saa,” tõdeb Toots. „Saame aidata ka siis, aga mida varem sellega alustada, seda parem on tulemus. Anname 100-protsendilise garantii, et peatame jaladeformatsiooni süvenemise, aga kui palju see paremaks läheb, sõltub juba igast inimesest endast. Jalatoe kandmine ja võimlemine peavad kindlasti käima käsikäes.”
Lehekülge toetab Eesti Ortoosikeskus
