Neerudel on organismis kanda ülitähtis roll
Täna kuuendat korda tähistatava neerupäeva juhtmõte on ergutada nii inimesi ennast kui ka perearste kontrollima oma patsientide neerusid.
•• Regionaalhaigla nefroloogiakeskuse juhataja dr Merike Luman, miks on vaja pöörata tähelepanu oma neerudele?
Ülemaailmse neerupäeva ees-märk on suurendada inimeste seni väga vähest teadlikkust oma neerudest, nende ülesannetest ning võimalikest ohtudest. Neerudel on ülitähtis roll – nad filtreerivad iga päev 200 liitrit verd, eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku, aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust.
Nii mõnigi südamehäiretest või näiteks kõrgenenud vererõhust tingitud vaevustega patsient on pärast arsti poole pöördumist sageli üllatunud, kui selgub, et hädade tegelik põhjus peitub neerudes. Seepärast peaksid kõik inimesed alates 35. eluaastast paluma perearsti, et ta kontrolliks lisaks kolesteroolitasemele ja vererõhule ka neerusid. Alates 50. eluaastast tuleb neerusid kontrollida vähemalt kord aastas.
•• Kas siis vaevused ei aja õigel ajal arsti juurde?
Kahjuks on nii, et kõrget kolesteroolitaset, kasvajaid ja südamehaigusi osatakse peljata, neeruhaigusi mitte. Kroonilised neeruhaigused on just seetõttu ohtlikud, et need ei tekita esialgu mingeid vaevusi. Seega ei osatagi kahtlustada, et neerudega pole kõik korras. Neerukahjustus kulgeb sageli varjatult, mistõttu jäävad haiguse avastamine ja ravi hiljaks.
•• Kui palju on neeruhädade all kannatajaid?
Neeruhaigus puudutab tunduvalt rohkem inimesi, kui osatakse arvata. Uuringud näitavad, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all. Neerupuudulikkuse korral kogunevad mürgid organismi ning häirub ka vedeliku väljutamine uriinina, tekivad tursed. Lisaks tekib aneemia ehk vaegveresus, häirunud kaltsiumi ja fosfori ainevahetus võib põhjustada luuhõrenemist, samuti võib tõusta vererõhk.
Kui neeruhaigus süveneb, põhjustab vaegveresus süvenevat väsimust, suurenevad tursed nii jalgadel kui ka näol, esineda võivad peavalud ning aeg-ajalt tunda andvad seljavalud.
•• Kes peaksid oma neerudele enam tähelepanu pöörama?
Seda võiksid teha kõik. Eriti ohustatud on siiski need, kelle vastuvõtlikkus viirustele, nakkustele ja külmetushaigustele on vähenenud, sest sagedased põdemised võivad kaasa tuua tüsistusena neeruhaiguse. Immuunmehhanismiga seotud neerupõletik võib tekkida mandlipõletikust, väljaravimata või venima jäänud gripist või isegi allergilise reaktsiooni tagajärjel. Et neeruhaiguste puhul saab rääkida ka geneetilisest taustast, peaksid oma neerusid laskma kontrollida kord aastas ka need, kelle vanematel ja teistel sugulastel on olnud neerudega probleeme. Kindlasti peavad oma neerude seisu teadma diabeetikud ja hüpertooniahaiged.
•• Kui keeruline on analüüsi teha?
Ei midagi keerulist, esmalt tuleb teha uriinianalüüs ja sellega saab hakkama ka perearst.
Väga väikese koguse valgu esinemine uriinis viitab kroonilisele neerukahjustusele. Vahel on mõtet analüüsi ka ise perearstile meelde tuletada, sest mõnest kunagisest viirusinfektsioonist või külmetushaigusest põhjustatud neerude kahjustus ei pruugi aastaid ja isegi aastakümneid endast märku anda. Peale uriinianalüüsi tehakse ka vereanalüüs kreatiniinile ja mõõdetakse vererõhku. Meie perearstid on väga tublid ja kroonilistel haigetel tehakse neid analüüse regulaarselt, kuid nende sisu jääb inimesele sageli arusaamatuks – sestap ongi vaja nendest näitajatest rohkem rääkida ja perearsti usaldada.
