Liibanonist pingsalt oodatud uudised jäid eile kahjuks napiks
Kuigi teisipäeva õhtul kinnitasid Liibanoni julgeolekujõududele lähedal seisvad inimesed Eesti Päevalehele, et seitse eestlast pantvangi võtnud röövlite leidmine on kõige lähema aja küsimus, osutusid sellised teated kahjuks ennatlikuks. Eilne päev tõi vaatamata jätkunud laiahaardelistele operatsioonidele väga vähe uut infot.
Kui teisipäeval teatati, et vahistatud on kolm inimest, keda kahtlustatakse seotuses inimrööviga, siis eile teatati veel neljandast vahistatust. Julgeolekujõudude eestkõneleja Joseph Mousallem kinnitas Eesti Päevalehele, et neid inimesi kahtlustatakse ennekõike röövijatele sõidukite organiseerimises. Seda, kas vahistatud inimesed kuriteos veel mingil moel osalesid, ei saanud ta kommenteerida.
Mousallem kinnitas, et kätte on saadud üks kaubik, millega eestlased rööviti, mis asub nüüd riigi pealinnas Beirutis. „Täna ei ole tulevahetust toimunud. Otsingud jätkuvad nii mägistel aladel, külades kui ka muudes kohtades Bekaa orus,” rääkis eestkõneleja, jäädes väga üldsõnaliseks. Teadete vähesus ja eestkõneleja napisõnalisus võivad olla tingitud nii sellest, et röövijate jäljed on läinud kaduma, kui ka sellest, et politsei ja armee kardavad haarangutest liialt palju kõneldes röövijatele oma tegevusest aimu anda.
Sisuliselt ainukese põhjusena kumab juhtunu tagant poliitika – Süüria kontrollitavad Palestiina terroristid, Liibüa liidri Muammar Gaddafi soov lääne inimesi röövida või siis kartus spioonide ees. Viimast pidas kõige tõenäolisemaks eile Eesti Päevalehega rääkinud Beirutis resideeriv suurriigi diplomaat, kes on Lähis-Idas töötanud enam kui 15 aastat. Ta pidas röövi kõige tõenäolisemaks põhjuseks seda, et eestlasi kahtlustati Iisraeli kasuks spioneerimises. „See on absoluutselt reaalne versioon, kuigi peab märkima, et seda pole mitte mingil moel ametlikult kinnitatud,” rääkis ta.
Pole otsaette kirjutatud
Diplomaadi sõnul ei oleks see esimene selline juhtum. „Võin öelda, et kahe viimase aasta jooksul on selliseid juhtumeid olnud mitu. Neil on olnud küll teistsugune vormistus ja lõpplahendus,” sõnas ta. Nendel kordadel peeti väidetavad luurajad Liibanonis kinni, kuid vabastati juba üsna ruttu koduriigi kohaliku konsulaadi kaudu, ja ilma suurema kärata.
Nii nagu korduvalt uurimisversioonidest läbi on käinud, pidas ka diplomaat ilmselgeks, et eestlasi jälgiti juba Süüria territooriumil. Seega võib tema sõnul öelda, et eestlasi pidas luurajaks Süüria pool. Spionaaži suhtutakse selles piirkonnas äärmise tõsidusega. „Kindlasti pani röövleid spioneerimist uskuma see, et teie kaasmaalastel olid täpsed kaardid, GPS-seadmed ja läbimõeldud marsruut,” rääkis ta.
„Me võime siin omavahel teada, et nad pole spioonid, aga ega inimesele peale vaadates ei näe, kas tegu on James Bondiga või mitte,” sõnas diplomaat, kelle sõnul on fakt see, et keegi paigaldab videojälgimisseadmeid kaljudele Bekaa oru mägistel aladel. „Seda on vaja Iisraelile. Need kaamerad näitavad piiri ääres toimuvat: inimeste, sõidukite liikumist, kõike, mis toimub piiriäärsetel killustunud aladel,” rääkis ta.
Miks ei ole aga sel juhul eestlasi juba vabastatud? Diplomaat märkis, et esiteks kontrollitakse mehi arvatavasti väga põhjalikult. „Sellised inimesed ärataks kõigis Iisraeli vaenlastes äärmiselt palju tähelepanu. Eeldatavasti tahetakse mõista, kes on või võiks olla nende inimeste taga.” Teiseks põhjuseks võib olla aga see, et praegu on olukord Süürias väga keeruline. Võimuvastastest meeleavaldustest räsitud Süüria võib oodata olukorra jahenemist.
Diplomaadi sõnul on väga raske ennustada, mis pantvangidraamast edasi saab. „See ei ole Jeemen, see ei ole Somaalia, siin pole mängus mingit raha. Küsimus on selles, kas neid kahtlustatakse spionaažis. Ei ole selge, palju aega võtab see, et olukord rahuneks ja selgineks,” rääkis ta.
Samuti märkis diplomaat, et Liibanoni jõudude korraldatavad väga suuremahulised operatsioonid ei ole suunatud üksnes eestlaste leidmisele, vaid ennekõike Süüriaga piirneva ala kontrolli alla saamisele. „Peamine ülesanne on Liibanoni poolelt piiri kontrolli alla saamine ning relvaveo takistamine,” täpsustas ta.
Kuna tegu on rahvusvahelise skandaaliga, suhtuvad Liibanoni jõud olukorra lahendamisse tema sõnul äärmise tõsidusega. „Liibanon mõtleb oma imagole, riiki külastab väga palju eurooplasi. Nad vaatavad ju ka tulevikku, arvestavad sellega, et turism on riigi väga oluline rahaallikas.”
Eile teatas Eesti president Toomas Hendrik Ilves, et ei pea õigeks seitsme ratturi röövimise võimalike motiivide üle oletuste avaldamist. „Palun kõigil mõista, et Eesti ja meie liitlaste tegevust ja seniseid teadmisi kirjeldavate detailide üksikasjalik avaldamine ei ole praegu kohane ning võib Eesti kodanike vabastamist pigem edasi lükata,” teatas Ilves presidendi kantselei vahendusel.
Teisalt on need motiivid pälvinud sündmustega otseselt seotud Liibanoni ja Eesti meedia kõrval huvi just meie liitlasriikides. Nii näiteks märkis mõjukas USA mõttekoda, paljude endiste CIA tippspetsialistide teadmistepagasit kasutava Stratfori asepresident luurealal Fred Burton eile, et 1980. aastate Liibanoni inimrööve meelde tuletav juhtum on pälvinud paljude Lääne salateenistuste tähelepanu.
„Me näeme palju erinevaid luurestruktuure, kes tahavad juhtunust rohkem teada ning aitavad Eesti salateenistusi juhtumi lahendamisel,” kirjutas samuti Palestiina terrorirühmitustele ja võimalikule seosele Liibüa rünnakutega viidanud Burton Stratfori veebilehel.
Ala on otsinguteks keeruline
•• Eile Liibanonis eestlaste röövimispaika külastanud Delfi fotograaf Andres Putting rääkis, et seal avaneb tüüpiline araabia maade vaatepilt. „Beirutiga võrreldes on see nagu öö ja päev,” rääkis ta. Röövimispaik asub üsna inimtühjal agraaralal, ühel pool kitsast asfaltteed kasvavad hekid.
•• Tema sõnul näitab kohalik meedia järjepidevalt salvestisi eriüksustest soomusmasinatel, mis teostavad haaranguid ja kontrollivad maju. „See ala, kus otsitakse, on läbimiseks raske. Ise nägin kolonne sõduritega Zahlest Beiruti poole sõitmas,” rääkis Putting.
