Staažikas ametnik vaidlustas koondamise kohtus
See tähendas aga suuremat töökoormust. Näiteks viimase aasta ja nelja kuuga suutis ta koostada 37 eelnõu, samal ajal kui kolleegid valmistasid kamba peale kokku ette 28 eelnõu.
Kõnekas on ka Krainikova koormus linlastega suheldes. 2009. aasta jooksul võttis Krainikova vastu 1472 pöördumist ja talle suunati lahendamiseks 619 avaldust. Koormatuselt järgmine linnaosavalitsuse ametnik lahendas samal ajal 217 avaldust, üks teine kolleeg kõigest viis. Tööd oli tal seega rohkem kui küllaga ja möödunud aasta alguses tunnustas linnapea Edgar Savisaar isiklikult teda tänukirjaga.
Krainikova on pikkade tööaastate jooksul näinud Põhja-Tallinna linnaosavanemaid tulemas ja minemas. Kõigiga on läbi saadud, konflikte pole olnud. Krainikova on oma rolliks alati pidanud olla neutraalne ametnik, n-ö tehniline sekretär, kes järgib kindlaid reegleid. Ühtegi erakonda pole ta kunagi kuulunud.
Jah, ka eelmised linnaosavanemad püüdsid oma töökohal endale aeg-ajalt valimisreklaami teha, ütleb Krainikova. Elu linnaosavalitsuses olevat muutunud aga veidi pingelisemaks 2009. aasta paiku, kui linnaosa tuli juhtima keskerakondlane Karin Tammemägi. Krainikova nägi, kuidas tema kauaaegsed kolleegid sunniti üksteise järel lahkuma. Just need, kes ei kuulunud Keskerakonda. Ilma koondamisrahata, valides n-ö omal soovil lahkumise.
„Küsisin nende käest, miks nad oma õiguste eest ei seisa, miks nad kohtusse ei lähe. Nad lõid käega, ei näinud erilist mõtet sõdimises süsteemi vastu,” selgitas Krainikova. Enda positsioonis pikaaegse ja hinnatud spetsialistina oli ta nii kindel, et ei osanud kahtlustadagi, et sama saatus võib tabada ka teda.
Kuni ühel kenal päeval mullu märtsis kutsus linnaosavanem Karin Tammemägi Krainikova oma kabinetti ja tegi talle teatavaks, et määrab talle distsiplinaarkaristuse.
Krainikova töökohustuste hulka kuulus muu hulgas linnakortereid jagava komisjoni istungite protokollimine. Kaks aastat varem oli korterite jagamisel juhtunud eksitus. Komisjon oli otsustanud anda kahele inimesele korteri. Hiljem selgus, et lubatud kortereid ei saa neile anda. Inimestele tuli tagantjärele teada anda, et nad siiski ei saa lubatud korterit. Tammemägi süüdistas nüüd inimeste ootuste petmises isiklikult Krainikovat.
Ent Krainikova tõendab dokumentidega, et tema inimestele korterit lubavaid kirju ei koostanud ega allkirjastanud. Need kirjad allkirjastas hoopis toonane linnaosavanem Enno Tamm, kes tahtis enne valimisi head uudised isiklikult teatavaks teha ja kaunistas oma allkirjaga tollal terve portsu hea uudisega kirju.
„Ma ütlesin, et ma vaidlustan selle karistuse!” meenutas Krainikova. Ja andis kohtusse hagi talle tehtud distsiplinaarkaristuste tühistamiseks.
Mõne nädala pärast, 30. märtsil sai ta aga koondamisteate. Põhjuseks toodi töömahu vähenemine. Öösiti kodus ületunde teinud Krainikova kõrvadele mõjus see kange kraadiga irooniana. Olgu peale, staaži arvestades pidanuks ta koondamise puhul saama terve aasta palga. Mida aga ei tulnud ega tulnud, oli ametlik koondamiskäskkiri.
Ähvardused lendavad
Koondamise reeglite järgi peab koondatavale pakkuma teist töökohta, samuti tuleb arvestada staaži – koondada tuleb kõigepealt kõige väiksema staažiga inimesed. Krainikova osakonnas oli enamikul ametnikel lühem staaž kui temal. Liiati vabanes just üks koht, kui kolleeg läks pensionile. Seda kohta Krainikova sõnul talle ei pakutud.
Kui ka kolm päeva enne tema viimast tööpäeva, 1. maid ei olnud käskkirja veel tulnud, läks Krainikova linnaosavanema jutule. „Tammemägi andis teada, et ta kavatseb mind hoopis vallandada. Ta ütles, et ülejäänud kolme tööpäeva jooksul jõuab ta teha mulle veel mitu distsiplinaarkaristust,” meenutas Krainikova. „Ta ütles, et ta on valmis kas või viis aastat minuga kohut käima.”
„Ma pakkusin, et tühistagu see distsiplinaarkaristus, siis ma ka loobun kõigest. Ta ei olnud sellega nõus,” meenutas Krainikova. Tema sõnul oli linnaosavanemal juba valmis trükitud kiri, mille ta käskis Krainikoval sõna-sõnalt ümber kirjutada. See pidi olema kiri kohtule, et ta loobub hagist ja kõigist ametniku garantiidest. Kranikova kirjutaski kirjale alla ja andis Tammemäele, loobudes oma seaduslikest õigustest – sh õigusest saada kunagi uuesti tööle linnavalitsusse mõnele teisele ametikohale.
Viimasel tööpäeval kella 12 ajal sai Krainikova pangalt teate, et tema koondamisraha on üle kantud. Kuid veidi aja pärast lasi Tammemägi selle raha tema kontolt jälle tagasi võtta ja kutsus Krainikova enda juurde.
„Ta käskis mul minna otsemaid koos selle dikteeritud kirjaga kohtusse ja tulla tagasi dokumendi koopiaga, et ma loobun kõigest. Alles siis lubas ta vormistada koondamise ja raha üle kanda. Kaasa pidi tulema linnaosa haldussekretär, kes pidi viima mind kohtusse oma autoga.”
Nii sõitiski Krainikova, kes oli selleks ajaks sündmuste käigust juba tõsiselt vapustatud, koos haldussekretäriga kohtusse ja andis loobumisavalduse sisse.
Karistus igaks juhuks
„Kui haldussekretär oli kohtuametnikult avalduse koopia kätte saanud, läks ta ruumist välja. Siis ma keerasin originaaldokumendi tagurpidi ja kirjutasin käsitsi juurde: „Olen sunnitud loobuma oma kaebusest linnaosavanema survestamise ja vallandamisähvarduse tõttu.” Sest see ei olnud minu vaba tahe,” lausus Krainikova.
Seejärel sõitsid nad tagasi Tammemäe juurde ja andsid talle dokumendi koopia. Pool tundi enne tööpäeva lõppu jõudis Tammemägi aga vormistada Krainikovale veel ühe distsiplinaarkaristuse. „Igaks juhuks,” ironiseeris Krainikova. Uue noomituse sisu oli, et ta ei olevat ühele kirjale õigel ajal vastanud. Selle päeva lõpuks, juba pärast tööpäeva lõppu, laekus koondamisraha lõpuks Krainikova arvele.
Pärast peadpööritavat „ärasaatmist” töölt, millest oli saanud tema elutöö, oli Krainikova tervis nii läbi, et ta määrati närvide rahustamiseks haiglaravile. Nüüd on Krainikoval kohtus sees kolm hagi linnaosavanema vastu: kahe noomituse ja ebaseadusliku koondamise asjus.
Eesti Päevaleht palus Karin Tammemäelt tema selgitust töötüli kohta, kuid pressiesindaja Rene Riismaa teatas, et Tammemägi on lähetuses ja tal puudub telefoni- ja internetiühendus. Linnaosavanema eest vastas tema asetäitja Olga Ivanova, samuti Keskerakonna liige, kes määrati sellele kohale mullu.
„N. Krainikova töötades linnamajanduse osakonnas tegeles tööalaselt peamiselt sundüürnike probleemidega. Ühe ametikoha koondamise linnamajanduse osakonna koosseisust tingis sundüürnike probleemide lahenemine Tallinna linnas,” kirjutas Ivanova.
Krainikova ise ütleb, et sundüürnike küsimustega tegelemine oli siiski vaid üks osa tema tööst ja kindlasti mitte põhiline osa.
„Krainikovale pakuti samas osakonnas spetsialisti ametikohta, kuid ta keeldus sellest,” kirjutab Ivanova, viidates ilmselt loobumiskirjale, mille Krainikova allkirjastas.
Vaidluse sisulist poolt Ivanova ei kommenteerinud. „Distsiplinaarkaristuse määramise ja koondamise asjaoludele annab õigusliku hinnangu halduskohus,” märkis ta.
Inimesi tuleb ja läheb
•• Karin Tammemägi sai Põhja-Tallinna linnaosavanemaks 2009. aasta lõpus. Eelmise aasta jooksul lahkus pressiesindaja sõnul linnaosavalitsusest töölt 11 ja võeti tööle 12 inimest. Linnaosa veebilehe andmeil sai Põhja-Tallinna palgale mullu 16 uut inimest. See vastuolu jäi selgusetuks.
•• Eesti Päevalehe andmeil ei kuulunud lahkujatest vähemalt kuus Keskerakonda. Nende lahkumine on vormistatud justkui vabatahtliku avalduse alusel, kuid Eesti Päevalehe andmeil ei olnud see nende vaba tahe, vaid neid sunniti alla kirjutama. Kahele inimesele vormistati koondamine, veel üks lahkus omal soovil.
•• Samal ajal võeti linnaosavalitsusse tööle 12 (16?) inimest, kellest vähemalt viis on otseselt seotud Keskerakonnaga: nad kuuluvad kas Keskerakonda või Keskerakonna noortekogusse. Teised töölevõetud pole ise Keskerakonna liikmed, vaid näiteks nende abikaasad.
•• Uutele tulijatele loodi täiesti uusi ametikohti, näiteks kultuuri- ja noorsootöö sektori juhataja. Ametikohti tekkis ka lihtsalt personali liigutamisega osakondade ja linnaametite vahel.
•• Palusime linnaosalt ülevaadet, kui mitu inimest on eelmise aasta jooksul töölt lahkunud ja juurde palgatud, kuid ei saanud seda. „Põhja-Tallinna valitsus ei komplekteeri oma meeskonda erakondliku kuuluvuse alusel, vaid lähtub konkreetsete spetsialistide vajadusest, nende isikuomadustest ja kvalifikatsioonist,” kirjutas Ivanova vastuseks.
•• „2010. aastal on võetud tööle terve rida spetsialiste, kes ei kuulu ühtegi erakonda – näiteks kultuuri- ja noorsootöö sektori juhataja, kantselei jurist, kantselei peaspetsialist jne,” lisas Ivanova.
•• Ühtlasi kirjutas linnaosavanema asetäitja ühe konkreetse ametniku kohta, et too „lahkus omal soovil, siirdudes tööle mujale”, kuigi Eesti Päevalehele on teada, et see inimene oli veel pool aastat hiljem töötu ja leidis uue töökoha alles mõni päev tagasi.
•• Kolme inimese kohta, kes lahkusid ilma koondamishüvitiseta, väitis Ivanova, et nad olevat läinud pensionile. Eesti Päevalehe andmeil oleksid nad aga eelistanud tööle jääda ega lahkunud omal algatusel.
