Koolitus on astma korral võtmesõnaks
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Siiski saab õigete raviviiside korral patsient normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu elada. Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog Pille Mukk ütleb, et astmahaige vajadus kontrollis käia on väga individuaalne. „Kui astmakontroll on halb, tuleb arsti juures käia täpselt nii sageli, et haiguse sümptomeid ohjes hoida. Üldine soovitus võiks olla kaks-kolm korda aastas. Viimase eelduseks on muidugi see, et patsient kasutab püsivalt talle määratud ravimeid ja oskab vältida astmat halvendavaid olukordi ning kontakte allergeenidega. Samuti siis, kui patsient tunneb ära sümptomid, mil astma hakkab kontrolli alt väljuma ja oskab viimaste korral end aidata,” selgitab ta. „Igal patsiendil peaks enda jaoks olema nn action plan käitumiseks – milline on minu regulaarne ravi? Millal ma ravi tõhustan ja kuidas ma seda teen? Millal pean ühendust võtma oma arstiga? Millistes olukordades peaksin ma pöörduma erakorralise abi järele,” lisab doktor Mukk. Paraku juhtub ikkagi, et kuigi astmahaige teab kontrolli vajalikkust, ta seda siiski ei tee. „Arvan, et inimeste teadlikkus oma tervisest ning haigustest on üldiselt madal. Samuti võiks olla oluliselt tõsisem suhtumine oma tervisesse ning vastutuse võtmine endaga toimuva eest. Kindlasti on oma osa ka sellel, et nii arstil kui ka õdedel peaks olema oluliselt rohkem aega ning võimalusi patsientide hulgas selgitus- ja ennetustööd teha. Viimane kehtib küll kõikide haiguste kohta, astma ei ole erand,” ütleb Mukk.
Korrapärase kontrolli edasilükkamine pikkade järjekordade taha pugedes pole õige. Dr Mukk kinnitab, et järjekorrad kopsuarsti konsultatsioonile ei ole pikad. „Meie keskuses on võimalik kopsuarsti juurde jõuda ka nädalaga. Plaaniliseks korrapäraseks kontrolliks saab patsient kindlasti oma visiite pikemalt ette planeerida. Korrapäraseks kontrolliks perearstikeskustes ei ole minu arvates samuti probleeme. Erakorralisteks ja ootamatuteks situatsioonideks on juba erakorralise meditsiini korraldus keskustes,” sõnab ta.
Tulemuslikud astmaravimid
Tänapäevased astmaravimid on piisavalt tulemuslikud, et haiguse üle kontroll saavutada ning täisväärtuslikku aktiivset elu elada. See tõsiasi tuleb enamikul juhtudel meeldiva positiivse üllatusena neile patsientidele, kellel on haigus esmaselt diagnoositud ning kes tunnevad muret edasise pärast. Samuti on hea ravikontrolli saavutamisel võtmesõnaks patsientide koolitamine. Patsiendid peavad teadvustama, et neil on astma ning oma haiguse vastu huvi tundma. Sellest ei piisa, kui patsient võtab omaks diagnoosi kui lihtsalt fakti ja üksnes täidab korraldust ravimeid teatud doosides kasutada.
Teinekord on inimestel ka raske endale teadvustada, et nad on haiged. Seda esineb eriti nooremate inimeste seas ja esialgu mitte väga tõsiste kaebuste korral. Lihtsam on inimesel omaks võtta, et astma korral on tegemist hingamisteede ülitundlikkusega (hingamisteede tundlikkus on ju kõigil olemas) ehk organismi iseärasusega reageerida teatud viisil teatud olukordades. Nii on kergem aru saada haiguse olemusest, aga ka sellest, mis juhtub näiteks allergeeni kui provotseeriva teguriga kokkupuutel hingamisteedes või füüsilise koormusega seotult ning kuidas saab patsient esmalt end ise kõige kiiremini sellistes olukordades aidata.
Dr Mukk rõhutab, et ravi järjepidevus on väga oluline, kuid et astma ise on väga varieeruva kuluga, siis võimaldab oma ravi kiire iseseisev korrigeerimine teatud olukordades (astmakontrolli halvenemisel) ära hoida seisundi edasise raskenemise. Selles mõttes erineb astma oma inhalaatorraviga väga paljudest teistest haigustest, kus iseseisev tabletidooside korrigeerimine ei ole patsiendil paraku üksinda võimalik.
„Iseseisev paindlik ravi eeldab jälle head arusaamist haiguse olemusest. Kui nii käitudes ka paari päeva jooksul arsti juurde nõu küsima minnakse, ei lähe astma enamasti kunagi väga raskeks ja ehk paari päeva pärast polegi enam arsti nõuandeid vaja – tõsisem ägenemine on ise ära hoitud. Tähtis pole ainult oskus ise inhalaatorite kasutamist korrigeerida, vaid ka oskus vältida provotseerivaid tegureid. Koolitus on astma korral jätkuvalt võtmesõna,” ütleb doktor Mukk.
Tasub teada!
Õpitoad
•• Homme on ravikeskuses
Medicum (Tallinn, Punane tn 61) rahvusvahelisele astmapäevale pühendatud õpitoad patsientidele. Õpitoad kestavad kl 11.15–16.
•• Vajalik eelregistreerimine
telefonidel 660 1390 või 5594 2354. Üritus on tasuta!
•• Info: www.kopsuliit.ee, www.astma.ee
