BLRT Grupp kiskleb raha pärast
Just täna istuvad BLRT Grupi aktsionärid eesotsas suuromanik Fjodor Bermaniga üldkoosolekul ja vähemalt osa sirvib muheledes kontserni eelmise aasta aruannet. Päevakorrapunktideks on majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine, nõukogu liikmetega lepingute sõlmimine ja muud säärased esmapilgul tehnilised pisiasjad. Ent kõike seda saadavad kosmiliselt suured rahasummad ja omanike eri soovid.
Vaikselt oma rida ajanud laevaehitaja BLRT Grupp on ise muutunud tõeliseks rahalaevaks. Ja seda juba 2009. aastal, kui kogu majandus oli muidu nii nukras mõõnameeleolus. BLRT ise võrdleb toda aastat 1929. aasta suure depressiooniga – üldse ühe halvima aastaga ajaloos. Aga ka sellise kurva aastaga teenis BLRT Grupp 268 miljonit krooni puhaskasumit ja jaotamata kasumit oli ligi 3,8 miljardit krooni.
Veel kinnitamata eelmise aasta majandusaruande järgi tuleb tublit lisa. Kontsern teenis möödunud aastal puhaskasumit üle 655 miljoni krooni ja jaotamata kasumit on kuhjunud 2010. aasta lõpu seisuga üle 4,4 miljardi krooni ehk üle 283 miljoni euro.
BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman suunas Eesti Päevalehe küsimused kommunikatsioonidirektor Katja Ljubobratetsile, kes viitas, et laual on ettepanek kasum täies ulatuses re-investeerida. „Ettepanek on seotud investeerimisprogrammi ning mahukate projektidega laevaehituse ja kõrgtehnoloogiliste metallkonstruktsioonide tootmise alal, samuti kontserni tegevuse geograafilise laiendamisega,” teatas Ljubobratets. See kätkeb muuhulgas uute ettevõtete asutamist ja ostmist, millest täpselt aga kontserni esindajad ei soostu veel rääkima.
Sel aastal kavatseb BLRT Grupp investeerida kokku 65–75 miljonit eurot ja järgmise viie aasta jooksul veel kuni 1,1 miljardit eurot. Võimas arvude keel ühe Eesti ettevõtmise kohta.
Erinevad huvid
Suur rahasumma on aga omanike vahel hakanud pinget kruvima. BLRT Grupi 22,9 protsendi aktsiate omanik Valeri Kovalenko saatis enne jaanipühi grupi juhtidele kirja, sest teda ajas marru ettepanek jätta kasum jaotamata. „Leian, et tegemist on ebamõistliku ja lühinägeliku ettepanekuga, kuna aktsiaseltsi teostatud ja planeeritavate investeeringute maht ilmselgelt ei õigusta kasumi lõpmatut akumuleerimist. Oma- ja võõrkapitali suhe on õigustamatult suur ning puudub igasugune vajadus äriühingu niivõrd tugevaks ülekapitaliseerimiseks. Aktsiaseltsi bilansi üleliigne likviidsus viitab kvaliteetsete projektide puudusele ning rahastamise poliitika tõhustamise vajadusele,” põrutas Kovalenko.
„Juhin teie tähelepanu asjaolule, et aktsiaselts pole kunagi dividendi maksnud ning kasumi lõputu akumuleerimine ei ole minu hinnangul suunatud investeeringute rahastamiseks vajalike ressursside kogumisele, vaid vähemusaktsionäride väljasurumisele enamusaktsionäri poolt,” läks ta veelgi sapisemaks. Kovalenko tegi ettepaneku maksta dividendina välja 50 protsenti eelmise aasta netokasumist, mida on umbes 7,4 protsenti jaotamata kasumist ehk 20,9 miljonit eurot.
„Iga kord küsitakse, et millal makstakse välja dividendid. Vastus on: varsti, varsti… 1996. aastast ei ole kordagi neid välja makstud ja loomulikult on see teema väga aktuaalne,” lisas Kovalenko Eesti Päevalehele. „Arusaamist jääb puudu, erinevad huvid. Juhid arvavad, et tegemist on nende perefirmaga.”
„Homsel (tänasel – toim) koosolekul kõiki neid küsimusi kindlasti arutatakse, aga praegu on vara midagi kommenteerida,” ütles Ljubobratets.
Nõukogus kuupalk 10 000 eurot
•• BLRT Grupp arutab täna ka nõukogu liikmete kuutasu. Nõukogu liikmele Mark Bermanile soovitakse kuutasuks määrata 10 000 eurot ja Veronika Ivanovskajale 7000 eurot.
•• Kontserni üks omanikest Valeri Kovalenko leiab, et kahele nõukogu liikmele fikseeritud kuutasu kogusummas 17 000 eurot maksmine ei ole põhjendatud ega kooskõlas Eesti äri hea tavaga. „Selliseid palku lihtsalt ei ole mujal. Vaatame mainekaid ja suuri ettevõtteid – seal pole sellistest summadest lõhnagi, seal on need viis korda väiksemad,” märkis ta. „Kui siiani on kõik nõukogu liikmed tegutsenud tasuta, siis on arusaamatu, mis on põhjustanud nii järsu muutuse nõukogu liikmete tasustamise põhimõtetes.”
•• Kovalenko leiab, et põhjendatud kuutasu oleks nõukogu esimehe puhul maksimaalselt 1900 eurot ja liikme puhul 1600 eurot.
