TÄISMAHUS: Venekeelsed koolid annavad selgelt kehvemat haridust
Viimase viie aasta riigieksamite keskmised tulemused räägivad selget, masendavalt kurba keelt. Eesti venekeelsetes koolides jäävad keskmised hindepunktid eestikeelsetele oluliselt alla. Ühiskonnaõpetuses, kus vahe kõige suurem, saadi eestikeelsetes koolides eksamihindena tänavu isegi keskmiselt kaheksateist punkti enam kui venekeelsetes. Enam kui kümne punktiga ületavad eesti koolide eksamitulemused vene koolide omi ka geograafias, inglise ja saksa keeles. Ka ajaloo, bioloogia, füüsika ja matemaatika tulemused on viie aasta vältel eesti koolides olnud paremad. Vaid aastal 2008 oli vene koolide tase bioloogias eesti omadest punkti võrra kõrgem. Ainsa õppeainena on vene koolid jätkuvalt tublimad keemias, kus eksamitulemused on eesti koolidest punkti kuni kahe võrra üle.
Kas see kõik näitab venekeelse hariduse allakäiku ja hääbumist? Ja miks sellest senini avalikult räägitud pole? Eesti Päevaleht otsis küsimusele vastust ja koges, et peaaegu keegi seda ei tea.
Polariseerunud poliitikud
Endised haridusministrid Mailis Reps ja Tõnis Lukas näevad probleemi vene koolide õpetajate täiendusõppes. Kui Reps pidas põhjuseks koolituste vähesust, siis Lukas pigem koolitustest mittearusaamist, sest õpetajad ei valda piisavalt eesti keelt.
Riigikogu kultuurikomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Jaak Allik rõhutas, et nõrgemate tulemustega paistavad vene koolid silma ainetes, mida õpetatakse eesti keeles. „Kui inimene õpib ainet keeles, millest ta aru ei saa, siis tema tase saab vaid alaneda,” rõhutas Allik. „Kui haridusministeerium väidab, et üleminek eestikeelsele õppele toimub taseme tõstmiseks, siis arvud näitavad sootuks vastupidist,” lisas Allik.
Endine haridusminister, IRL-i liige Tõnis Lukas seevastu luges tabelist välja just õigustuse eestikeelsele õppele üleminekuks. „Eestikeelsele õppele üleminek vene koolides on mõeldud õpetuse taseme ühtlustamiseks, et kõigi õpilaste ees seisaksid ühtlaselt hea ettevalmistusega õpetajad,” oli Lukas veendunud.
Venekeelsete koolide juhid ei oska täpselt öelda, mis teeb nende hariduse viletsamaks kui eesti koolide oma. „Probleem tuli ilmsiks juba PISA uuringus, aga küsimus miks, jäi vastamata,” rääkis Tallinna Pae gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar. Kehvemate tulemuste põhjusena nimetas ta, et venekeelses koolis kulub palju aega eesti keele õppele, mistõttu ei ole võimalik teisi ained süvenenumalt õppida. Ka Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor Valeri Novikov pidas põhjuseks eesti keele õppele kuluvat aega. Ta meenutas, et Nõukogude ajal õpiti eestikeelsetes koolides aasta rohkem kui venekeelsetes just selle tõttu, et siis kulus palju aega vene keele õppele. „Meil täna valikaineteks peaaegu aega ei jäägi,” nentis Novikov.
Teistsugune inforuum
Eksamikeskuse eksamiarenduse nõunik Einar Rull näeb vene koolide nõrgemate hinnete ühe põhjusena venekeelset inforuumi. „Kui vaadata, mis millel peatutakse venekeelses meedias näiteks geograafia ja ühiskonna teemadel, kus tulemused eesti omadest kõige enam maha jäävad, siis siit võib järeldusi teha,” mainis Rull.
PISA testide asjatundja, haridusministeeriumi õppekava talituse peaekspert Imbi Henno selgitas: riigieksamite tulemused kinnitavad PISA uuringus selgunut. Nimelt vene koolide tase on eesti omadest kõigis valdkondades nõrgem. Aga kas vene koolide mahajäämuse põhjuseks on õppurite erinev inforuum, eesti koolidest erinev metoodika või midagi muud, pole senini selge. Henno lisas: hea uudis on see, et Eesti vene koolide keskmine tase on siiski kõrgem kui Venemaa koolidel.
Et olukord on murettekitav, aga kindlaid põhjuseid ei oska öelda, tõdes ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Tema arvates peavad hariduse taseme eest vastutama koolide omanikud, kohalikud omavalitsused. „Kuna nii õppevahendid kui ka rahastus on koolides samad, jääb üle vaid personaliküsimus – õpetajad, nende kvaliteet,” arutles minister.
Lätis on sama probleem
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar nägi Eesti gümnaasiumihariduse ühe probleemina vene koolide õpetajate taset.
„Sageli ei valda vene õppekeelega koolide õpetajad piisavalt eesti keelt, et osaleda täienduskoolitustel. Samas on õpetamise metoodika ja ainete sisu viimasel aastakümnel oluliselt muutunud, seda muudatust peegeldavad ka eksamiülesanded,” viitas ta paljuräägitud probleemile.
Ka on viimasel ajal muudkui süvenenud tendents, et paljud edasipüüdlikumad vene noored, kes on oma tuleviku sidunud Eestiga, lähevad pärast põhikooli lõpetamist õppima eesti õppekeelega koolidesse. „See tekitab olukorra, kus mõnedesse vene õppekeelega koolidesse jäävad kehvema õpiedukusega õpilased. Kuna õpilaste arv vene õppekeelega koolides on aga viimase viie aasta jooksul vähenenud üle 50% ja see mõjutab ka iga konkreetse kooli tulevikku, siis võetakse neisse koolidesse sageli vastu õpilasi, kelle võimekus eeldaks pigem teisi valikuid,” lausus Käosaar.
Ta märkis, et samasuguse probleemi ees seisis lähiminevikus meie lõunanaaber Läti, kus riigieksamite statistika näitas samuti vene õppekeelega koolide abiturientide nõrgemaid tulemusi. „Praegu, mil Lätis on juba mitu aastat toiminud valdavalt lätikeelne gümnaasiumiharidus, ei ole seal enam riigieksamite tulemustes erinevusi, mida põhjustaks erinev õppekeel,” kinnitas Käosaar.
