Kaasteenijad tahavad Kirsbergi kohtusse anda
Kuidas merevägi iseloomustab Georg Kirsbergi?
Georg Kirsbergi kirjutis tekitas paljudes mereväelastes hämmingut. Kirsberg esitab laimavaid seisukohti ja pooltõdesid paljude inimeste kohta, kellega tal on olnud minimaalne teenistusalane kokkupuude või puudub see hoopis. Mitmed mereväelased on kaalunud Kirsbergi kohtusse andmist laimamise eest.
Kirsbergi teenistus mereväes ei olnud edukas – hoolimata headest akadeemilistest võimetest puuduvad tal ohvitserile vajalikud juhi- ja liidriomadused. Tal ei olnud autoriteeti ei kaasteenijate ega alluvate hulgas, teda ei peetud usaldusväärseks kaaslaseks, käitumiselt oli ta spontaanne, iseloomult pigem endassetõmbunud.
Kirsberg lahkus esimest korda mereväest 2007. aastal üsna pea pärast Saksamaa mereväeohvitseride kooli lõpetamist, kuid tuli peagi teenistusse tagasi. Ohvitseriameti valik oli tema isikuomadusi arvestades kindlasti viga, samuti tegi vea merevägi, kes suunas ta Saksamaale mereväeakadeemiasse. Loodame, et Georg Kirsberg läheb oma eluga edasi ja leiab endale sobiva rakenduse tsiviilmaailmas.
Kuidas suhtute Kirsbergi väljatoodusse?
Praegu vastab mereväes kõigi laevadel teenivate ohvitseride haridustase kaitseväeteenistuse seaduses esitatud nõuetele, üksikud – eelkõige maaväe ettevalmistusega ohvitserid – veel õpivad. Kaitseväeteenistuse seadus näeb ette, et riviametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja keskharidus, sõjaväeline kõrgharidus, kõrgharidus või Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelistes õppeasutustes omandatud ja nimetatud liikmesriikide poolt vastaval ametikohal nõutav haridus.
Kuni selle aastani koolitas Eesti oma mereväeohvitsere välisriikide sõjaväeakadeemiates, samuti on mereväes teenistuses ohvitsere, kes on omandanud tsiviilmerehariduse näiteks mereakadeemias ja ohvitseri auastme ohvitseride kursustel, ning N Liidu sõjaväeakadeemiate lõpetanuid. Paljude riikide, näiteks Saksamaa ja Rootsi sõjaväeakadeemiad ei anna tõepoolest formaalset kõrgharidust, seetõttu on nende riikide akadeemiad lõpetanud ohvitseridel seaduses välja toodud sõjaväelistes õppeasutustes omandatud haridus. Riigid on korraldanud sõjalise hariduse andmise eraldiseisvana tsiviilharidusest eelkõige selleks, et vältida riigi ettevalmistatud spetsialistide üleostmist erafirmade poolt – kahtlemata suudavad laevandusettevõtted või tehnoloogiafirmad pakkuda igas riigis konkurentsivõimelisemat tasu kui ükski merevägi. Nagu Eestis näeme, lisanduvad nimekirja ka turvafirmad.
Eesti mereväeohvitserid on saanud sama hea ettevalmistuse kui Soome, Saksamaa, Rootsi või USA ohvitserid, kellega nad koos õppisid.
Kas Kirsbergi ettekande põhjal alustati ka sisejuurdlust ja mida see tuvastas?
Väiteid kontrolliti kirjutises mainitud isikute ja asjaosaliste küsitlemise teel. Väited ei leidnud kinnitust, mõnedel neist on teatav seos reaalsusega, kuid see on esitatud väga moonutatud kujul.