24.09.2011, 02:07
Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi
Valitsus tegi väikest viisi ajalugu, otsustades, et uus ja kiire Rail Baltic saagu ehitatud.
Tallinnast Riia, Vilniuse ja Varssavi kaudu Berliini kulgeva uue, Euroopa standarditele vastava kiirraudtee ehitamise küsimust on aastaid veeretatud käest kätte kui kuuma kartulit. Eesti valitsus tegi sel nädalal tähelepanuväärse otsuse – aitab lõputust vaagimisest, alaku elluviimine. Kui 10–12 aasta pärast peaks Tallinnast esimene kiire rong tuliuut 1435 mm laiuse rööpmevahega raudteed mööda süda-Euroopa poole startima, siis võib sel neljapäeval valitsuse kabinetinõupidamisel langetatud otsuseid pidada ajalooliseks pöördepunktiks. Majandusminister Juhan Partsi eestvedamisel toimunud arutelu järel langetas valitsus pikaajalise mõjuga poliitilise otsuse – Rail Baltic oleks võimalik ehitada äratasuvana, seda kõige otsemat marsruuti pidi, mis Eestis kulgeb Tallinnast Pärnu kaudu Riia poole, ja uus raudtee olgu mitte enam Vene, vaid Euroopa rööpmelaiusega. Valitsuse niivõrd konkreetse initsiatiivi taga on mitu tegurit, mis otsuse langetamist tunduvalt kergendasid. Esiteks sai selle aasta mais valmis Briti konsultatsioonifirmalt AECOM tellitud põhjalik Rail Balticu tasuvusuuring, mis kinnitas, et Euroopa Liidu investeeringutoe olemasolul võiks ennustada projekti äratasumist. Teiseks, Brüsselis valmistatakse ette uut toetusfondi, mille tingimusi Rail Balticu rajamise projekt ideaalselt täidab.