30.11.2011, 00:14
Keskkriminaalpolitsei tuleb taas, aga mitte eraldi asutusena
Keskkriminaalpolitsei taasloomine ei tähenda seda, et piirivalvet võiks sama saatus oodata.
FOTO:
Otsus taastada keskkriminaalpolitsei (KKP) ei tähenda siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul seda, et kahe aasta tagune otsus politsei ja piirivalve (PPA) ühendamise oli vale ning nüüd taastatakse ka piirivalve eraldi struktuurina. Kõige tähtsama nüansina nimetas Vaher KKP-s moodustatavaid keskseid kompetentsi- ja juhtimiskeskuseid raskete varjatud kuritegevusliikide vastases võitluseks. „Need tagavad üle Eesti selle, et avastamisele ja uurimisele on ühesugune lähenemine ja töömetoodika. Neil inimestel, kes seal töötavad, on hea praktika.” Esimesed sammud selleks on astutud – loodud on korruptsioonivastane ja kriminaaltulu uurimise ja tuvastamise büroo ning viimase puhul on juba praegu igas prefektuuris üks selle valdkonna koordinaator, kes allub kesksele büroole. Analüüsimisel on eraldi üksused ka narko- ja arvutikuritegevusega tegelemiseks, kuid veel ei saa öelda, kas ka neil saavad olema kesksed talitused prefektuurides – see selgub pärast kriminaalpolitsei analüüsi valmimist, kui pakutakse välja variandid edasiseks. Küll aga hakkavad korruptsioonikuritegude puhul prefektuurides tööle kesksele büroole alluvad talitused. „Seni puudus keskne korruptsiooni tuvastamise büroo, aga meil on 220 omavalitsust, millega tegeleda. On elementaarne, et peab olema ühtne lähenemine,” selgitas Vaher. Mõrvade ja tapmiste uurimine jääb siseministri sõnul küll prefektuuride ülesandeks, kuid vajaduse korral tegeleb nendega ka KKP.