JUHTKIRI: Skandaali ravi skandaaliga
Skandaali tapjaks on teine skandaal. IRL-i poliitikutele ette heidetava elamislubadega sahkerdamise süüdistuse tõrjub meediaeetrist välja demokraatia arendamise sihtasutustega (DASA) seotud kära, nii nagu rändrott pagendas kunagi koduroti. Oletused? Pole siin midagi ainult oletused. Võimalused saada riigilt sihtasutuste ettekäändel lisaraha olid parteide seas arutusel juba siis, kui puud veel üsna lehes. Kuid tollal oli kõige külmemaks osapooleks Isamaa ja Res Publica Liit. Milleks neile see jama lisaraha pärast, kui riiklikult toetatud pehme propaganda kanaleid stiilis koduomanike liit jagus niigi? Vene ärimeeste elamislubade skandaal, mis lisaks Indrek Raudsele, Siim Kabritsale ja Nikolai Stelmachile ohustas ka siseminister Ken-Marti Vaherit ja majandusminister Juhan Partsi, andis neile vajaliku vastuse. Tants elamislubade ümber oli kestnud mõne päeva, kui IRL-i poolt tuli lõpuks signaale, et mõte maailmavaadet propageerivate sihtasutuste loomisest võiks ka neile sobida.
Lisalüps maksumaksja rahakoti kallal nimega „demokraatia arendamise sihtasutused” on ilmselgelt „vähem halb” IRL-i poliitiku halbadest valikutest ülekülvatud mänguväljal. Esiteks, saab ikkagi raha. IRL on üks halvemini majandatud parteisid Keskerakonna kõrval, miks nad muidu pidid oma kontori maha müüma. Teiseks, tähelepanu elamislubade skandaalilt hajub. Siseminister Vaher võib rahulikult otsida elamislubade skandaali süüdlasi politsei- ja piirivalveametist, tehes näo, et ta vaat et ei tunnegi Raudset. Olen kindel, et madala positsiooniga süüdlased leitakse. Kolmandaks, uue skandaali fookuses pole enam IRL. Reformierakonna Rait Maruste osutus naiivseks, kes uue jama õigustada võttis. Hiilgav töö, IRL-i poliittehnoloogid. Pealegi röövivad riigipühad publikult kaheks nädalaks igasuguse kriitikameele. Kui kusagil maailma lõpus on kommunikatsioonikohvik, siis see juhtum võiks seal jutuks tulla küll.