TÄISMAHUS: Kreeka võiks masuajal relvad ostmata jätta
Võimalik, et selles on vastuolu – Kreeka pole oma pinnal sõdu näinud juba ligemale 60 aastat, ometi kulutab relvastusele rohkem kui NATO riigid keskmiselt ehk ligemale kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Peamine, kellele sealne armee aga vastandub, on teine NATO riik Türgi.
Võidurelvastumine nende vahel pole tänini kadunud, kuigi nüüd seistakse silmitsi olukorraga, kus Türgi majandus kasvab ja Kreeka oma jätkab vabalangemist. Türgi mullune majanduskasv peaks tulema ligi 7,5 protsenti, Kreeka majanduslangus seevastu küündis 5,5 protsendini ja jätkub ka alanud aastal.
Aga ohverdada riigi julgeolekut majandusraskustele on sama ebameeldiv kui ohverdada sotsiaalseid hüvesid. Küprose-tüli on siiani lahendamata, Türgi armee peab end endiselt oma riigi peamiseks suunanäitajaks, Kreekas pole aga sõjaväelastel erilist kohta võimu juures alates hunta lõpust 1974. aastal. Tänavune probleem Kreeka kaitsekulutustega ei ole seotud ainult suhtumisega Türgi-ohu suurusse.
Üha selgemaks saab, et Saksamaa ja Prantsuse lubatud abipaketid Kreekale ei olnud just päris omakasupüüdmatud. Kreekale surutakse peale uusi relvatehinguid, mis soosiksid just sakslasi või prantslasi. Kreeka peaks ostma 60 Eurofigh-ter-lennukit 3,9 miljardi euro, Prantsuse fregatte viie miljardi euro ja patrullpaate 400 miljoni euro eest ja veel sama palju maksaks senise sõjalaevastiku remont. Vaja on laskemoona Leopard-tankidele ning osta Apache-helikoptereid ja Saksa allveelaevu, kirjutab Die Zeit.
Relvakaubandus käib küll pikaajaliste kokkulepete järgi ja nende üleöö tühistamine tooks kaela hoopis suuri trahve. Ent Kreeka on tõsistes probleemides ja uus pankrot ähvardab juba märtsis. Meedia ajab aga igal kulutustereal näpuga järge ja olenevalt poliitilistest hoiakutest taunib kas pillamisi sotsiaalsfäärile või riigikaitsele.
Niisiis, Kreeka on sunnitud dramaatilisi eelarvekärpeid jätkama ja ilmselgelt tabab kirves ka sõjalisi kulutusi. Mullu ei aidanud eelarveauku vähendada ka maksude tõstmine, riik kulutab endiselt 21,64 miljardit eurot rohkem, kui suudab teenida. Kõikidest lubadustest hoolimata jäävad palju kirutud kärpekavad kõvasti alla sellele, mida tegelikult on vaja kokku hoida.
Ent kui Kreeka rahandusministeeriumi 2012–2015 eelarvestrateegiat lugeda, kasvavad tohutult kulutused intressidele (mulluselt 16 miljardilt 2013. aasta 20 miljardile) – ilmselgelt selleks, et endiselt võlgu võtta. Võlaintressid on varsti juba sama suured kui eelarvepuudujääk ise.
Riigikaitsele kulutab Kreeka valitsus aastas (ametlikult) ligemale viis miljardit eurot, kaitseministeeriumi eelarvet kärbitakse veidi, relvade ostuks ette nähtud summasid suudetakse vähendada alles 2014–2015 (1,5 miljardilt ühele miljardile), ent sotsiaalkulutusi juba tänavu kahe miljardi võrra kärpides (16 miljardilt 14 peale). Ja pole kahtlustki, et see kõik süvendab NATO-vastasust Kreekas.
Pisikesed kärped ja suur intress
IMF-i statistika alusel oli veel 1981. aastal (kui tuli võimule sotsialist Andreas Papandreou) riigi võlakoorem 26,7 protsenti SKT-st, 1993. aastaks oli see kerkinud 100,5 protsendini ja hakkas uuesti järsult kasvama 2009. aastal (nüüd juba Georgios Papandreou juhtimisel) kuni mulluse 165,6 ja alanud aasta prognoositava 189,1 protsendini SKT-st.
Kreeka valitsus, ka mitte „tehnokraat” Loukos Papadimose juhtimisel, ei ole endiselt võimeline riigi majandust tasakaalu viima, valimised tulevad aga juba kevadel peale.
Valimistel on oodata pigem konservatiivide võitu, detsembris eelistas nende parteid Uus Demokraatia 30 protsenti kreeklastest, sotsialistid olid kukkunud 18 protsendi peale, vasakradikaalidest kommunistid kerkinud 13 ja trotskistid 11 protsendini. Praegu sotside ja konservatiividega koos valitsusse kuuluv parempopulistlik LAOS on kukkunud ka uue vasakpartei Dimar selja taha (vastavalt 7 ja 8,5 protsenti).
