26.01.2012, 02:16
Leeprahaigeid võib Eestis olla rohkemgi
Kuna haiguse peiteaeg võib ulatuda 40 aastani, ei saa keegi väita, kui palju inimesi leeprapisikut kannab.
Kõikidele üllatuseks avastati Tartumaal detsembri lõpus üle pika aja vanemas eas leeprahaige. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on haigele määratud vastav ravi ja tema lähikondsed suunatud tervisekontrolli. Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et patsiendi vaevustele ei leitud esialgu otsest põhjust, kuid siiski leidus tark arst, kes saatis haige laboratoorsetele uuringutele, kus diagnoositi inimeste üks maailma vanemaid nakkushaigusi. Tema sõnul on imetlust vääriv, et Eestis on arste, kes suudavad avastada ka sedavõrd ebatavalisi haigusi. „Noorema põlvkonna arstid pole seda haigust näinudki ega oska seda ka avastada,” nentis ta. Viimased leeprajuhud registreeriti Eestis aastatel 1994, 1995, 2002 ja nüüd siis 2011. aasta detsembris. Kõik nakatunud olid vanemaealised inimesed. Kutsar ei välista siiski, et haigeid võib rohkem olla. Haiguse peiteaeg on kuni 40 aastat, mistõttu võis praegu avastatud patsient leeprasse nakatuda juba 1970.–1980. aastatel. „Leepra haigusnähud kulgevad üsna varjatult, seega pole ime, et see avastatakse teiste haigustega koos,” sõnas Kutsar.