Norra koostööpartner on Indrek Mandre tegevusest šokeeritud
Paari nädala eest Tallinnas prostitutsiooni vahendamisele kaasaaitamises kahtlustatuna vahistatud Eurostripi juhti Indrek Mandret ei tunta hästi mitte üksnes Kreeka ja Luksemburgi klubides, vaid ka meile lähemates riikides.
„See oli meie jaoks šokeeriv uudis, et Indrek Mandre on vahistatud,” sõnas Atle Maaø, kellel on Norras kolm striptiisiklubi ja kelle sõnul oli Mandre aastaid tema üks peamisi koostööpartnereid ehk tööjõuga varustajaid.
Maaøle kuulub Dreamsi-nimelisi klubisid Trondheimis, Bergenis ja Kristiansandis ning naisi on Mandre sinna saatnud juba aastaid. „Meil ei olnud aimugi, millega ta tegeles,” kinnitas Maaø ja väitis ühtlasi, et lõpetas Mandrega koostöö juba ligi aasta tagasi. „Sellepärast, et kvaliteet langes ja ta hakkas endale nõudma suuremat tasu.” Kvaliteedilangus väljendus klubijuhi sõnul nii töötajate kehvas tantsuoskuses kui ka väheses inglise keele oskuses.
Vähendaks autonoomiat
Maaø sõnutsi hakkas ta Mandrega koostööd tegema just nimelt sellepärast, et too esitles end kui puhast alternatiivi kahtlastele vahendajatele. „Need on kaks eri planeeti, mida Mandre tegi seal kusagil Kreekas ja Luksemburgis ja mida ta tegi koostöös meie klubiga. Meil on kõik professionaalsed tantsijad,” rõhutas ta. „Meie peame oma äri koos abikaasaga ja võtame seda vastutust väga tõsiselt. Meil on lepingutes ka kirjas, et prostitutsiooniga ei tegeleta.” Väite peale, et samasugune juba ette kinnitav klausel oli ka lepingutes, mis Indrek Mandre naistega sõlmis, kinnitas Maaø ikkagi, et nende puhul peab see kindlasti paika.
Mõne aja eest andis Norra raadios intervjuu Ameerika aktivist Aaron Cohen, kes väitis, et käis Dreamsi klubides salaja luurel ja olevat tuvastanud, et seal saab kohapeal n-ö väljapanekuga tutvuda ja hiljem tellida endale naise 45 minutiks seksuaalteenuseid osutama enda valitud kohta väljaspool klubi. Selle jutu rääkijad andis klubi omanik Maaø laimu levitamise pärast kohtusse ja kõik sellekohased väited tuli kõikjalt avalikkusest kustutada. „Selle kohta ei ole kellelgi mitte ühtegi tõendit,” kinnitas ta ka meile ja lubas Eesti Päevalehte selle kajastamise eest siiski mitte kohtusse kaevata. „Jah, saab tellida tantsija enda juurde, aga ikkagi tegema striptiisisõud. Temaga läheb alati kaasa ka meie uksehoidja ehk turvamees,” ütles Maaø. „Meie teeme koostööd Norra politseiga, meid pole kunagi milleski sellises kahtlustatud.”
Bergeni politseis selle valdkonnaga tegelev politseinik Jarle Bjørke kinnitas Eesti Päevalehele, et neil ei ole tõendeid, et Bergeni Dreamsi klubis oleks tegeletud prostitutsiooni vahendamisega. Küll aga on neil käed-jalad tööd täis teiste inimkaubandusjuhtumitega, mis väikeses Bergeni linnas on tuvastatud.
Praegu töötavad Dreamsi klubides Maaø sõnul mõned Eesti naised ja nende töötingimused olevat igati korralikud. Neid olevat kontrollinud ka Norra vastavad ametkonnad. Maaø sõnul on tema juures töötavad naised peale Eesti pärit näiteks Rumeeniast, Bulgaariast, Tšehhist, Lätist, kliendid on aga Norra mehed.
Norras inimkaubandusohvritega ja prostitutsiooni kaasatud naistega tegelev abiorganisatsioon Pro Sentret kinnitas, et nende poole pöördub palju Eesti naisi. 2007. aastal 39, 2008-ndal 44, 2009-ndal 28 ja 2010-ndal 26 Eesti naist. Arvude vähenemine on tulnud paljuski sellest, et vahepeal muutus Norras seadus ja prostitutsiooni kaasatud naistelt seksuaalteenuste ostmine kuulutati kuriteoks. „Selle mõte oli mitte toetada kuritegelikke rühmitusi ja jah, sellel on olnud oma mõju ning nende naiste arv on hakanud vähenema,” kinnitati organisatsioonist. Enamik ohvreid, kellega nad tegelevad, on pärit Ida-Euroopa riikidest, aga neid on ka Aafrikast, kõige rohkem Nigeeriast.
Norra kohtusse 2005. aastal jõudnud esimese inimkaubandusjuhtumi osalised olid samuti eestlased. Üks Eesti mees mõisteti koos Norra meestega süüdi selle eest, ta müüs Norrasse koos teiste, täisealiste Eesti naistega ka 16-aastase tüdruku. Eestlane mõisteti süüdi tüdruku värbamise, transportimise ja ekspluateerimise eest, Norra mehed tema majutamise eest. Karistuseks määrati vangistus.
Nagu juba Eesti Päevalehes kajastatud, on Mandre vahendanud naisi ka Soome. Sealne abiorganisatsioon Pro-tukipiste tunneb Eesti ärimehe nime. Kuigi abiorganisatsiooni esindajad ei saa konfidentsiaalsuse tõttu rääkida konkreetsetest juhtumitest, kinnitavad nad, et nende poole on pöördunud palju tantsijateks saadetud naisi, kes paluvad abi lepingute tõlgendamiseks.
„Lepingutes on küll kirjeldatud väga häid tingimusi, need pole aga vastanud reaalsusele kohapeal. Meie sõnum on, et nende lepingutega tuleb olla väga ettevaatlik,” sõnas keskuse juht Minna Huovinen. „Seejuures naised väga kardavad ja häbenevad abi küsida. Me selgitame neile, et kõigil inimestel on ikkagi ka põhiõigused, ükspuha kui siduvad need lepingud on,” lisas Huovinen.
Lätis kogutakse allkirju seksi ostmise kriminaliseerimiseks
Oma internetilehel nimetab Mandre end tantsijate esindajaks ka Lätis. Läti abiorganisatsiooni Marta esindaja Iluta Lāce teatas, et ühtegi konkreetset isikut, kes end Indrek Mandre ohvriks nimetaks, pole nende poole pöördunud. Ent probleem kui selline on tuttav neilegi. „Väga palju Läti naisi saadetakse Lõuna- ja Kesk-Euroopasse, alguses ametlikult tantsijateks ja hiljem on neil seal tekkinud tõsiseid probleeme. Eriti palju on seda juhtunud Kreekas,” selgitas Lāce.
Kuigi Lätis on loodud eraldi inimkaubanduse paragrahv, on kogemus näidanud, et inimkaubanduse ohvreid on väga keeruline, tihti võimatu räigetest prostitutsiooni vahendamise juhtumitest eristada.
„Seetõttu soovimegi meie, et kriminaliseeritaks prostitutsiooni kaasatud naistelt seksteenuste ostmine, sest seda on lihtne defineerida,” selgitas Lāce. Läti kodanikelt on selle algatuse toetuseks kogutud juba üle 16 000 allkirja – seaduseelnõu algatamiseks on vaja 10 000 häält.
Ettepanek saadeti võimudele juba mullu augustis, kuid asi pole siiani poliitikute passiivsuse tõttu vedu võtnud. Eesti riigikogus tehakse praegu ümber prostitutsiooni käsitlevat seadustikku ja erinevalt Põhjamaade kolleegidest ei soovi ka Eesti poliitikud nõudluse poolega tegeleda.
Mandre vaidlustas vahistamise
Mandrele kahtlustuse esitanud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus andis teada, et Mandre on oma vahistamise ringkonnakohtus vaidlustanud. Kohus arutab seda esmaspäeval.
Harju maakohus otsustas jätta ta vahi alla augustini. Kahtlustuse järgi saatis Mandre Luksemburgi striptiisiklubisse 95 naist, kellelt kohapeal eeldati ka seksteenuste osutamist.
