TÄISMAHUS: Svante Pääbo: mis tegi inimesest inimese?

Svante Pääbo (56) on maailma üks tuntumaid eesti päritolu teadlasi. Kuid eesti keelt ta ei räägi, sest on kasvanud Rootsis. Pääbo – pikk kõhn mees, kes armastab palju naerda, ent kaalub iga oma sõna hoolikalt nagu keskpankur („Teate, ma ei tohi ju öelda midagi sellist, mis mu usaldusväärsust kahandaks.“) – juhib Saksamaal Max Plancki nimelise Leipzigi evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonda.

Pääbo on teadusmaailma staar. Tema juhtimisel on leitud geen, millele inimesed võlgnevad kõne arengu, ja võetud ette neandertallase genoomi kaardistamine, mis võimaldab vastata küsimusele: mis on see, mis eristab inimest kõigist teistest elusolenditest?

Ajakiri Time valis mõne aasta eest Pääbo maailma saja kõige mõjukama inimese sekka. Ta on saanud arvukaid teaduspreemiaid. Juba viisteist aastat elab Pääbo Saksamaal Leipzigis. Tal on naine ja seitsmeaastane poeg. Aga hakkame siis pihta. Ja mille muuga kui Svante Pääbo eesti juurtega. Räägime sellest saksa keeles.

Professor Pääbo, kui Eesti ajakirjandus räägib teie avastustest – näiteks „kõnegeenist“ või sellest, et eurooplaste geenid on segunenud neandertallase omadega –, mainitakse alati, et olete ema poolt eesti päritolu. Kas te ise identifitseerite end eestlastega?

(Naerab.) Ma kasvasin üles oma emaga (Pääbo isa on Nobeli meditsiinipreemia laureaat Sune Bergström, kuid ta elas pojast ja poja emast eraldi – toim.) Mu ema oli Eestist lahkunud 1944. aastal nagu paljud eestlased. Kasvasin üles teades, mis on Eesti, aga eesti keelt ma ei räägi. Ma pole kunagi käinud eesti koolis. Identifitseerin end rootslastega, aga mul on eriline suhe Eestiga.