12.04.2012, 01:00
Keisrilõige on kaine mõistuse küsimus
Eesti tahab kuuluda nende riikide hulka,
kus keisrilõigete sagedus jääb alla 20 protsendi.
FOTO:
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku perinataalkeskuse juhataja Ferenc Szirko sõnul algas keisrilõike võidukäik Eestis siis, kui ta õppis Tartu ülikoolis. Toona ei ületanud keisrilõigete sagedus kümmet protsenti, operatsioonijärgseid tüsistusi oli võrreldes praegusega rohkem ja just siis kadus nõue, et keisrilõikeks on vaja peaarsti luba. Üheksakümnendatest kasutuses olevad sünteetilised õmblusmaterjalid ja uuenenud operatsioonitehnika muutsid esmase keisrilõike kiireks ja turvaliseks operatsiooniks. Tehakse kolm lõiget: nahale, kõhulihaskestale ja emakale. Laps võetakse välja ja tehakse kolm õmblust: emakale, kõhulihaskestale ja nahale. 10–15 minutit ja lõikus on valmis. Sellest ajast on märgata ka kolme erinevat arengut keisrilõigete sageduses riigiti. Eesti arstidele on meelepärane Põhjamaade suund, kus keisrilõigete sagedus jääb tublisti alla 20%. „Suhtumine keisrilõikesse on ratsionaalne ehk tegu on vahendiga, mis toetab lapse ja ema tervist,” selgitab Szirko. Keisrilõigete kasv peatus, kui sai selgeks, et edasine osakaalu suurendamine ei too positiivset tulemust ei emale ega lapsele.