Magalarajoonide parkimismured on kõigile hästi teada. Nõukogudeaegsed elamuehitajad projekteerisid maju ja parkimiskohti vastavalt oma ajale, kui auto oli väheste privileeg. Näiteks Mustamäe linnaosa Sääse mikrorajooni 1960. aastatel valminud detailplaneering nägi ette 20–30 garaažikohta tuhande elaniku jaoks. Selline planeering on mõistagi lootusetult aegunud.

Maanteeameti andmeil on praegu Tallinnas tuhande elaniku kohta 360 autot. Niisiis kui ühes mikrorajoonis on omaaegseid garaažikohti vaid paarikümnele autole, siis ülejäänud paarsada autot mahutatakse kõnniteeäärtele, sõiduteede serva ja sageli ka haljasaladele, mis on mitmel pool muutunud tõelisteks mülgasteks.

Lahendus? Linnavalitsus on otsustanud, et pole midagi parata: osa selliseid haljasalasid tuleb parklateks muuta.

Otsus rõõmustab ilmselt paljusid autoomanikke, kuid võib pahandada loodusesõpru, kes seisavad visalt viimaste põõsaste ja üksikute puude eest.

Seejuures jääb osa parklate rajamine kor­teriühistute õlule: linn rajab oma raha eest kvartalisiseste tänavate remondi käigus loodavad parklad, haljasalade parklaks ehitamise puhul annab linn maatüki, kuid ühistud kannavad parkla sillutamise kulud ise.

Suurem osa kavandatavaid parklaid tuleb paneelmajade rajoonidesse: Mustamäe saab 22, Lasnamäe 20 ja Põhja-Tallinn 22 uut parkimis­ala. Kristiine, Nõmme, Haabersti ja kesklinn saavad juurde kas 15 või vähem uut parkimisala.

Tänavaäärsete parklate rajamise maksumuse kalkulatsioonid valmivad selle aasta lõpuks. Siis selgub ka, kui suure summa nõustub linn oma tuleva aasta eelarvest nende ehituseks välja käima. Võib spekuleerida, et lootust on üsna suureks summaks, sest tuleval aastal on ka kohalikud valimised ja magalarajooni autoomani­ku hääl võib kergemini Keskerakonnale minna, kui linnavalitsus on loonud tema neljarattalisele sõbrale korraliku parkimiskoha.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul alustatakse parkimiskohtade rajamise eeltööga juba sel aastal. Tänavu esimeseks maiks peavad linna ametkonnad paika panema, kui palju parkimiskohti plaanitavatele parkimisaladele mahub. „Parkimiskohtade arv maatükil sõltub maatüki asukohast, suurusest. Arvestama peab ehitust piiravaid tegureid, sealhulgas olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonide, väärtusliku kõrghaljastuse, sademevee ärajuhtimisvõimaluse jms olemasolu,” selgitas Eha Võrk.
Haljastust püütakse, kus võimalik, säilitada. Parkimiskorralduse arengukava märgib, et kui parkimiskohad rajatakse haljasalade arvel, tuleb kasutada materjali, millega säilib roheala ja samal ajal võimaldada sellel alal autode parkimine. Mõnes linnaosas on haljasalale tungimine lausa vältimatu. Nii on näiteks Mustamäel, kus elamukvartalid on ehitatud ilma maareservita ja parkimiskohti saab rajada üksnes haljasalade, spordiväljakute või kergliiklusteede arvel.

Linn ei anna parklaid ühistute käsutusse lihtsalt aitähi eest. „Igale konkreetsele maatükile määratakse korteriühistute taotluste alusel kinnisasjade kasutusse andmise tingimused eraldi haldusaktiga. Kavas on märgitud soovituslikult Tallinna linna omandis olevate kinnisasjade või olemasolevate teerajatiste kasutusse andmine üldjuhul tasuta,” ütles abilinnapea. Seega jääks maa, mille peale ühistu parkla rajab, endiselt linna omandisse, kuid oleks ühistul tasuta kasutada. Kui aga linn rajab ka parkla ja ühistu seda kasutab, siis sellist parklat peaks ühistu hakkama rentima. Milliseks kujuneb hind, on plaani värskuse tõttu mõistagi veel teadmata.

Raha saab ka linnalt
Kui ühistu ehitab parkla linnalt kasutada saadud maale ise välja, siis on ühistul Eha Võrgu kinnitust mööda õigus taotleda parkla ehituseks raha linna kaasfinantseeritavast „Hoovid korda” projektist. Eraldi on veel parklad, mis rajatakse teede rekonstrueerimisel elamukvartalites. Need maksab linn ise kinni.

Linnaosavalitsused peavad koos linna ametkondadega esimeseks maiks paika panema, milliseid parkimiskohti tuleval aastal rajada tahavad. Kui palju see maksma läheb, on seega veel välja arvutamata.

Linnavalitsuse praegune ja üsnagi mastaapne kava – ikkagi 90 uut parkimisala! – ei lahenda siiski kõiki magalate probleeme. Hoovidesse ja elamute lähiümbrusse täiendavate parklakohtade rajamine on võimalik vaid piiratud ulatuses. Selleks, et rahuldada parkimisvajadus täielikult – ehk 360 autot 1000 inimese kohta –, pole ei sobivat ega ka linna omandis olevat maad piisavalt. Parkimise arengukava nendib, et kaugemas tulevikus tuleb arvestada ka mitmekorruseliste parklahoonete rajamisega. See pole iseenesest midagi uut, sest Mustamäe detailplaneeringust uuem, 1974. aastal koostatud Väike-Õismäe detailplaneering arvestas juba 200 autoga tuhande elaniku kohta ja plaanis need mahutada kuni üheksakorruselistesse garaažidesse. Sellistes tornides oleks pidanud parkima 2400 autot ehk ligi pool linnaosa toona arvestatud autode koguarvust, kuid ükski neist kavandatud hiid­garaažidest ei valminud.

Sellest, kas tulevikus võetakse üheksakorruseliste garaažide ehituse mõte jälle ette, on veel vara rääkida, kuid jätkuv autostumine tähendab, et garaažiehitus tuleb linnal varem või hiljem käsile võtta. Seda projekti ei pruugi saata edu, sest Haabersti linnaosa üldplaneering nendib, et parkimiskohtade praeguse puuduse üks põhjusi on elanike soov parkida auto otse maja ette. Praegugi on mitmedki hoonetest eemalasuvad garaažid ja tasulised parklad osaliselt kasutuseta. Seega on ilmne, et isegi parkimismajad ei lahenda magalate parkimisprobleemi enne, kui pole lahendatud inimeste turvalisustunde ja mugavuse probleemi: kaugest parkimismajast koju kõndimise muudab elanikele ebaatraktiivseks nii linnakeskkonna ebaturvalisus kui ka puhas mugavus.
Laste huvid on kaitstud

Linnavalitsuse kava püüab parkimiskohtade ehitamisel ühitada mängivate laste ja parkivate lapsevanemate huve. Kava sätestab, et kui mõne elamu juures jääb mänguväljak majast arengukava seatud nõuetest liiga kaugele, tuleb parkimiskohtade ehitamise asemel jätta sinna uue mänguväljaku rajamise võimalus. Samuti paneb arengukava paika, et kui mänguväljak on piirdega, siis peab mänguväljaku ja parkimiskohtade vahe olema hinnanguliselt 2–4 meetrit. Piirdeaiata mänguväljakute puhul peaks vahemaa parkimiskohtadega olema 6 x 8 meetrit.


Tarvis on terviklahendust

Margit Mutso
arhitekt

Selge on see, et parkimisprobleem tuleb lahendada. Parkimiskohti majade alla teha ei õnnestu ja nii ka ei saa, et saata autod parkima kusagile väga kaugele. Hoovialad tuleb terviklikult läbi lahendada: lihtsalt muruplatsi pole vaja, on vaja, et oleks organiseeritud plats lastele.
Mis kasu leiab muruplatsidest, kui nad on hooldamata, räämas ja kehvasti kasutatud? Vanasti mängiti seal võib-olla jalgpalli, aga tänapäeva lapsed ei käi seal enam. Seega peakski vaatama laiemalt, kuidas neid alasid kasutada ja kas saaks lapsi õue mängima meelitada, et tekiks ka sotsiaalne suhtlemine. Linnaruumi teemat ei saa ühekülgselt lahendada: et teeme ära parkimise ja see asi on meil korras. Mõttekas oleks mujal haljastust tihendada ja lahendada, kuidas parkimisalad eraldada mänguplatsidest. Istutada põõsagrupid, puud.
Peab ka mõtlema – ja see on laiem küsimus –, kuidas modernistlik linnaruum edasi funktsioneerib ja kas ta on ennast õigustunud. Näiteks traagiline juhtum Narvas paneb mõtlema, kas peaks olema kinnisemad alad, kus lapsed saaks olla.
Vaja on süsteemsemat lahendust, mitte nii, et lahendame ära parkimisküsimuse, aga ei vaata, mis saab ülejäänud alast. Praegu vaatab igaüks ise, kuidas teeb, aga seda peaks tegema kompleksselt. Kas teha valmislahendused, mida saaks tüüpolukordade puhul kasutada, või peaks igal majal või hoonetegrupil olema eraldi lahendus, on iseküsimus.

Tänavu valmib üle saja parkimiskoha

Kommunaalameti tänavuse teedesse investeeringute kava kohaselt ehitatakse Väike-Õismäe siseringile pärast remondi valmimist 81 lisaparkimiskohta.

Kristiine linnaosas Tedre tänava remont annab juurde 16 parkimiskohta ning Vindi tänava remont üheksa parkimiskohta.

Lasnamäe linnaosas lisandub Pallasti ja Kalevipoja tänava ning Kalevipoja põigu remontimisega 33 uut parkimiskohta.