Mitut sorti kannikesed

Kannikestel esinevad avatud ja suletud õied. Väikese krooniga suletud õied arenevad kevade lõpus ja suvel, kui varjukatesse kasvukohtadesse satub vähe tolmeldajaid. Siis toimub tolmlemine suletud õie sees. Niisugust nähtust nimetatakse kleistogaamiaks ja see esineb veel mõnedel kaktustel, hernel, lõosilmal, iminõgesel, jänesekapsal jt.

Kannikestel on huvitav paiskvili. Kui seemned kupras küpseks saavad, siis vilja avanedes paiskuvad seemned taimest eemale. Elaiosoomi ehk õlirikka lisemega varustatud seemneid levitavad looduses sipelgad. Kõige varem alustavad Eesti looduslikest liikidest õitsemist kinkkannike, nõmmkannike ja imekannike. Aiataimedest on varajane lõhnav kannike. Võõrasema ehk aedkannike (V. x wittrockiana) on saadud altai kannikese, aaskannikese ja kollase kannikese ristamise tulemusel. Võõrasema on üheaastane, kaheaastane või lühiealine taim.