Iga neljas Eesti IT-tudeng hakkab stipendiumi saama
IT-firmade kurtmist, et Eestis on pidevalt puudu 1000 kuni 2000 IT-spetsialisti, on kuuldud juba aastaid. Nüüd astusid riik ja Skype olukorra parandamiseks reaalse sammu. Eile kirjutasid haridusminister Jaak Aaviksoo ja Skype Eesti juhatuse liige Tiit Paananen alla leppele, millega Eesti IT-Akadeemia (ITA) saab reaalselt hoo sisse.
ITA ei ole uus kuue sambaga maja, kuhu IT-tudengid kokku tuuakse, vaid programm, millest rahastatakse IT-erialade populariseerimist. Peamine rahastus tuleb riigilt – selleks aastaks on ITA-le eraldatud 1,5 miljonit eurot. Skype paneb sel ja järgmisel kahel aastal juurde 100 000 eurot aastas.
ITA eesmärk on saavutada IT-erialade tudengite arvu kahekordistumine. Tänavu asutakse eesmärkide poole teele 1,6 miljoni eurose rahakukruga. Raha jaotatakse stipendiumite, turunduse ja ülikoolide toetamise vahel. Tudengeid puudutab neist kolmest kõige enam stipendiumiprogramm, millest peaks plaani kohaselt kasu saama iga neljas IT-valdkonna üliõpilane.
„IT-Akadeemia alla lähevad alates 1. septembrist kõigi nelja IT-õppekava tudengid, ka need, kes on alustanud varem kui sel aastal. Arvestatud on praegu nii, et 25 protsenti tudengite arvust on korrutatud 300 euroga kuus. Stipendiumisumma on meie poolt arvestuslik, sest ülikoolid teevad oma reglemendi ise,” selgitas IT-Akadeemia projektijuht Erki Urva.
Urva sõnul õpib Eesti ülikoolide IT-aladel kokku umbes 4000 tudengit. Seega võiks stipendiumit saada ligi tuhat üliõpilast. ITA stipendiumi kõrvalt jääb alles ka võimalus konkureerida õppetoetusele.
Töölt tagasi koolipinki
Stipendiumite jaotamise osas ülikoolid veel midagi konkreetset välja ei ütle. „Stipendiumi saamiseks tuleb teha eksamid ja arvestused õigeaegselt ning nominaalajaga. Stipendium on siiski premeerimisvahend ja mõeldud parimatele üliõpilastele, kes ületavad märgatavalt keskmisi õpitulemusi,” selgitas TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe. Stipendiumi eesmärk on tema sõnul garanteerida, et stipendiumisaaja ei peaks õpingute kõrvalt töötama.
TTÜ arvutitehnika instituudi vanemteaduri Gert Järvani sõnul peaks planeeritud stipendiumimäär selle ka tagama. „Stipendiumi suuruse vahemik on 200–400 eurot ja on diferentseeritud tasemeti, bakalaureuseõppes madalam, magistriõppes kõrgem,” selgitas ta. Kas see annab ka soovitud tulemuse, on iseküsimus, sest IT-valdkonna tudengid ei tööta mitte Hesburgeri lihttööl, vaid on enamasti juba erialaselt hõivatud, mis tagab nii tööalase motivatsiooni kui ka üsnagi hea palga.
„Reaalsus on see, et IT-valdkonnas 89 protsenti tudengitest töötavad ja need juba ikkagi reeglina erialaselt. Probleem on see, et tööalaselt saavad nad juba suured väljakutsed, mis tekitab väljalangemise koolist. Nad näevad karjäärivõimalusi ettevõtluses ja kui on valida, kas minna loengusse või tööl järgmisele koosolekule, siis valitakse töö. See ongi meil põhiline probleem,” nentis Järvan. Kodumaal õppimise stipendiumi kõrval on ITA-s eraldatud väike summa ka Eesti tudengite välisülikooli läkitamiseks.MigratsioonipoliitikaVälistudengeid raske saada
IT-Akadeemia raha suunatakse ka turundusse ja Eestisse meelitatakse välistudengeid ahvatlevate pakkumistega. Erki Urva sõnul on Eesti ülikoolid atraktiivsed eriti väljastpoolt EL-i pärit tudengitele, kuid nende puhul võib saada komistuskiviks Eesti migratsioonipoliitika. „IT-valdkonnas peame arvestama, et tööandjate huvi on palgata tööle siin ülikooli lõpetanud inimesi ja väljastpoolt EL-i on inimese palkamine raskendatud. Minu isiklik arvamus on, et meie migratsioonipoliitika tuleks ümber vaadata, sest kui tahta palgata kõrgelt haritud IT-spetsialisti, siis see ei ole võrreldav töötute ehitajate tulekuga,” märkis Urva.
