Eesti ime 2012 – kas Käsmu meremuuseum, piisonifarm või vabaõhumuuseum?
1. KÄSMU MEREMUUSEUM
Piiride purustaja
Eesti kümnete eramuuseumite reas hakkab Käsmu meremuuseum silma oma erilisusega, et mitte öelda piiride purustamisega. Kakskümmend aastat muuseumi vedanud Aarne Vaik on rahul, et tal pole muuseumis ühtegi vitriini ega ka ühtegi silti.
Eksponaadid pole asetatud korralikult ridadesse, vaid paiknevad kunstnikuhingega Vaigu loodud tundelistes kompositsioonides. Saab Vaik uue eksponaadi kätte, kõnnib mööda maja ringi, mõtleb hoolega, millist kompositsiooni see täiendama sobiks. Siis paneb asja paika.
Tulemiks pole ajalooinformatsioonist tiine varamu, vaid pigem tunne, meretunne, Käsmu kapteniteküla tunne, mida võimendavad Vaigu minimalistlikud meremaalid ja akna taga loksuv meri. Muheda peremehe muuseum on lahti alati, hoolimata kellaajast ja kuupäevast.
Muuseumi kahekümneaastases loos säravad viikingipäevad ja viikingilaeva Aimar lugu, muinastulede ööd, teatrietendused ning iga aasta augustis Käsmu kõlama panev Viru Folk.
2. PIISONIFARM
Õnnelike loomade kodu
Kui Põlula väljadel uitaja näeb silmapiiril indiaaniküla, paneb see pilku teritama. Kui selle eest marsib mööda ka piisonikari, tundub nähtav täieliku imena. Just sellist imet on Hillar Pulk juba üksteist aastat Virumaale ehitanud. Alates esimeste piisonite ostmisest kuni salooni ja Eedeni aia rajamiseni.
Pulk pole farmer, kes mõtleb eelkõige tootmisnäitudest. Pulk mõtleb hoopis loomade hingest, loodab neid paremini mõista. Ning siis külastajaile teada anda. Külastajate silme all valmivad ka mahlakad steigid, millest igaühe kvaliteedi ja maitse kohta oskab Pulk pool tundi rääkida.
Eedeni aias on partide paradiis ja sigade looduslik songermaa. Tibusid tootvasse inkubaatorisse saab iga külas käinud laps jätta omanimelise muna, et näha hiljem iseenda tibu koorumist. Hiigelsuur piisonipull pistab salooni baarileti tagant oma pea välja ning lunib leiba.
Põlula piisonifarm on paik, kus ühinevad meelelised, maitselised ja teadmistest koosnevad naudingud. Nii usub peremees piisonikarja keskel.
3. VABAÕHUMUUSEUM
Eesti küla pealinnas
Tallinna kesklinnast mõneminutilise autosõidu kaugusel asub tosina talukompleksi ja seitsmekümne nelja hoonega muuseum. Juba ainuüksi see fakt tundub paljudele mujalt tulnuile väikese imena.
Direktor Merike Lang naerab: „Oleme, jah, Eesti küla keset pealinna.” Ta rõhutab ka suurust, mis teeb varamu eriliseks – talud paiknevad reaalsete taludena metsatukkade vahel, lisaks pikk mererand. „Belgia kuninganna imetles siin muudkui meie võsa,” vestab särtsakas direktriss.
Vabaõhumuuseum on Eestis ainuke koht, kus saab pidevalt näha-kuulda elavat folkloori, sest Leigarite iganädalaste esinemiste tava ajalugu ligineb poolesaja aasta juubelile.
Kokku on muuseumis toimuvate ürituste, sündmuste, koolituste nimekiri pikk kui Linnutee. Just inimesed panevad hooned hingama, taasloovad kunagise õhustiku, mis külastajat kõnetab. Olgu see siis talus, kirikus, kõrtsis või koolis.
22. mail lööb uksed valla muuseumi uusim eksponaat – Ingliste vallast pärinev ja eelmise sajandi kolmekümnendate õhustikku pakkuv Lau külapood, mille avamisega tähistatakse muuseumi 55. sünnipäeva.
Kuues hääletusvoor
Vanad olijad:
Piusa koopad – allilma tagasitulek 9,28% ehk 90 häält viimases voorus
Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt 10,93% ehk 106 häält
Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 11,03% ehk 107 häält
Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 11,44% ehk 111 häält
Jääteed – Euroopa pikimad, 12,16% ehk 118 häält
Ahhaa keskus – elava teaduse meka 14,64% ehk 142 häält
Haapsalu Valge Daam – kuulsaim kummitus 16,39% ehk 159 häält
Uued tulijad:
Käsmu meremuuseum – piiride purustaja
Piisonifarm – õnnelike loomade kodu
Vabaõhumuuseum – Eesti küla pealinnas
Üks põhiküsimus
Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?
Seitse lihtsat reeglit
1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.
2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.
3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.
4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.
5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.
6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.
7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.
