Paljastus USA presidendi osaluse kohta Iraani küberrünnakus tekitas pretsedendi.Ekspertide hinnangul oli tegu nii-öelda JOKK-skeemiga, mida hakatakse kopeerima.Eesti ei arenda praegu küber-rünnaku võimet, kuid igal õppusel on ka ründetiim.
NATO küberkaitsekeskuse korraldatud konverents, mis koondas eelmisel
nädalal Eestisse üle 400 küberkonfliktieksperdi, rääkis küll kübersõjast
ja konfliktidest teoreetiliselt, kuid sisuliselt oli nädal aega varem
USA-s avaldatud ajaleheartikkel muutnud igapäevaelu.
1. juunil
avaldas New York Times pika väljavõtte ajakirjanik David E. Sangeri
uuest raamatust, mis rääkis sadadele intervjuudele toetudes sellest,
kuidas USA president Barack Obama jätkas eelmise presidendi George W.
Bushi ajal alustatud Olümpiamängude-nimelist kübermeetmete programmi ja
käskis rünnata koodijupiga Iraani tuumarikastamiskeskust Natanzis. Selle
tagajärjel lõhkesid keskuse reaktorid, kuid keegi ei saanud aru, mis
selle põhjustas.
Ent Stuxneti-nimeline pahavara pääses paar aastat
tagasi tuumakeskusest välja ja seda on nüüdseks läbi ja lõhki
analüüsitud, eelkõige oletades, kas niivõrd erakordset kooditükki sai
teha keegi muu kui mõne lääneriigi luureagentuur. Nüüd selgus, et nii
see oligi.
Kerkis kaks olulist küsimust. Esiteks: kas nüüd on (ka
NATO riikide puhul) aktsepteeritav rünnata oma poliitiliste eesmärkide
saavutamiseks vaenlast võrgus. Teiseks: kas Eesti liitlane USA on
võimeline heidutama potentsiaalseid vastaseid sellega, et neil oli juba
aastaid tagasi olemas niivõrd tark meeskond, kes suudab arvuti teel
teatud süsteeme hävitada.
„Pretsedent on muret tekitav,” ütles
NATO küberkaitsekeskuse juht kolonel Ilmar Tamm kõnealuse juhtumi kohta.
„Kui nüüd leitakse, et see on aktsepteeritav, siis ei teagi, kust seda
piiri tõmmata.”
Mitmete teiste küberkaitseekspertidega eelmisel
nädalal rääkides tuli samamoodi välja, et sisuliselt on juhtumi puhul
kõige olulisem piiride kompamine.
