TÄISMAHUS: Maaomanik peab haruldast liiki kaitsma riigi abita
Rohkem kui seitse aastat tagasi avastati Saaremaa pensionäri Mati Heinmetsa maalt merikotka pesa. Et lind kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka, võeti 200 meetri pikkuse raadiusega ala ümber pesapuu kaitse alla. Kokku kaheksa hektarit. „Ma ei tohi metsa hooldada, puhastada. Isegi jalutama ei tohi sinna mingil ajal minna!” oli Heinmets nördinud.
Olukord polekski nii halb, kui talle hüvitataks mingigi osa kaitse alla võetud maast, ent Eesti seadused seda ette ei näe. Heinmetsal ulatus saamata jäänud tulu paar aastat tagasi tehtud arvutuste järgi 130 000 kroonini. „Osa puid on juba üle kasvanud ja neid ei saa enam palkideks müüa,” lisas Heinmets, kes on oma õigusi taga ajanud juba viis aastat. „Igal aastal vastavad erinevad inimesed, kopeerivad seaduseid ja ütlevad, et seaduse peab ümber kirjutama, kohe töötame välja,” on ta tüdinud.
Praegu näevad Eesti seadused ette, et kaitse alla võetud maatüki ostab riik omanikult ära või saab ta selle oksjonil riigimaa vastu vahetada. Sealjuures pole oluline see, kas maatükk on kaitse all juba enne või pärast selle ostmist, kui maa on ostetud enne 2007. aastat. Pärast seda jõustus seadusemuudatus, mis lubas tasaarveldamise vaid kinnistuga, kus looduskaitsealune objekt avastati pärast maatüki ostmist.
Eriline kotkas
Et Heinmetsa maa oli tema oma enne, kui sealt merikotkas leiti, on ka temal võimalik oma kaitsealune kinnistu riigimaa vastu vahetada. Tükist loobumine pole mehe jaoks aga lahendus. „Kotkas on ajutine, aga maa on igavene ja ajalooline,” põhjendas Heinmets.
Teine võimalus looduskaitsealuse maa eest hüvitist saada oleks, kui kinnistu asuks Natura 2000 kaitsealal. Kuna merikotkapesa sellel ei asu, ei ole Heinmetsal ka Euroopa Liidu hüvitisi oodata. „Ma ei saa aru, mis siis minu kotkas teistsugune on, kui Natura alal olevad kotkad,” sõnas Heinmets. Praegu on ainus leevendus see, et kohalik omavalitsus on vabastanud ta maamaksust, ent see tähendab aastas vaid umbes kümneeurost kokkuhoidu.
„Kui vaadata seda ainult riigi huvina, siis on loomulikult kompensatsioonid liiga väikesed. Aga kui vaadata, et haruldane liik tõstab teatud määral ka maa väärtust, siis muidugi paistavad asjad teistpidi,” rääkis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas. Samas nentis ta, et riik võiks näidata rohkem initsiatiivi. „Teoreetiliselt peab [riik looduskaitsealust liiki] oluliseks, aga praktiliselt on majanduslik koorem ikkagi maaomaniku kanda,” möönis Lukas.
Et Heinmetsa lugu hüvitisega pole ainus, öeldi keskkonnaministeeriumist, et praegu on välja töötamisel süsteem, mis hüvitaks piirangu tõttu saamata jäänud tulu nendele, kelle maa on pärast soetamist looduskaitse alla võetud ega asu Natura 2000 kaitsealal. Suuremaid arutelusid on oodata sügisel.
Ainsana saab looduskaitse all oleva maa kohta piirangute kompenseerimiseks toetust siis, kui kaitstav objekt asub maatükil, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Olenevalt sellest, kas maa asub piiranguvööndis või sihtkaitsevööndis, on toetussumma hektari kohta esimesel juhul aastas 60,08 eurot ja teisel juhul 109,93 eurot. Esimeses on lubatud säästev majandustegevus, teises on seegi keelatud.
Mullu maksti toetusi rohkem kui 54 000 hektari kohta, mis tegi kokku 3,7 miljonit eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.
