Eesti viib soome-ugri kongressile suure portsu vägevaid ideid
„Lähen pidama kõnet, et hõimupäevast võiks saada riiklik tähtpäev kogu soome-ugri maailmas. Et see päev leiaks endale väärika koha teiste rahvuspühade seas, et selle tähistamine oleks loomulik ja kogu rahvust puudutav,” teatas Jaak Prozes, Fenno-Ugria asutuse nõunik.
Ta on üks kahekümnest Eesti delegaadist, kes läheb meid esindama kahekümne viie miljoni soomeugrilase helgemate peade kokkutulekule, maailmakongressile. See kuuendat korda kokku tulev ugrimugride foorum toimub tänavu 5.–7. septembrini Ungaris Siófokis.
Tähelepanu ootuses
Eesti peab juba praegu plaane, kuidas korraldada Ungaris ideede tulevärk hõimluse edendamiseks. „Eesti kahekümne delegaadi hulka valisime tänavu vaid need, kes astuvad kongressil kõnedega üles või on haaratud eri komisjonidesse,” selgitas Fenno-Ugria asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen. Delegatsioonile lisanduvad vaatlejad riigikogu soome-ugri toetusrühmast ja ministeeriumidest, sealhulgas ka kultuuriminister Rein Lang.
Eestis esimese rahvusvahelise soome-ugri kuvandikonverentsi korraldanud Oliver Loode kavatseb kongressil teotust koguda hõimlaste kultuuripealinnade liikumise ideele. Hiiteliikumise edendaja Ahto Kaasik õhutab looduslike pühapaikade säilitamist ja kaardistamist. Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juht Kadri Viires õhutab väärtustama rahvakunsti kui visuaalset identiteeti.
„Kongress täidab oma ülesande, kui see saavutab rahvusvahelist tähelepanu ja paran-dab nende soome-ugri rahvaste olukorda, kellel pole oma riiki,” leiab kongressi poliitikasektsiooni kaasesimees Mart Nutt.
Huvitaval kombel on viimasel kolmel kongressil rahvusvahelist tähelepanu pälvinud just Eestiga seotud sekeldused. Aastal 2000 pidas Lennart Meri Helsingis kõne, kus nimetas hante ja manse maailma kõige vaesemateks rahvasteks, kellelt Venemaa naftafirmad on rikkuse röövinud. 2004 avaldas Tallinnas Greenpeace meelt Komi metsade röövraie vastu. 2008 Hantõ-Mansiiskis lahkus president Ilves demonstratiivselt kongressisaalist kuudes avalikku laimu Pronksiöö sündmuste kohta.
Positiivsed pahandused
„Selliseid skandaale ei planeerita ette, aga laiemas plaanis võib neist isegi kasu olla,” arvas Jaak Prozes.
Rein Sikk
delegaat, neljandat korda kongressil
Kaks aastat tagasi avalikustas Eesti Päevaleht esimesena võimaliku ugrimugride ühislipu kavandi. Kirjutasin, et kakskümmend viis miljonit soomeugrilast võivad tänada poolakat, Szymon Pawlast. Ta tudeerib Varssavi ülikoolis soome-ugri keeli ning valdab ungari, soome ja udmurdi keelt ja tegeleb heraldikaga. Nii ta kavandaski soome-ugri ühislipu, kasutades vägevaid sümboleid, hõimlaste hulgas levinud kaheksakanda ehk Muhu mända ja risti ning paljude soomeugrilaste lippudel olevaid värve.
Tänaseks on see veel mitteametlik lipp hakanud elama oma elu veebis, saanud mitmete soomeugrilaste gruppide sümboliks ja jõudnud Venemaa rahvaste lippude veebientsüklopeediasse.
Nüüd lähengi kongressile, seljas lipuga T-särk ja pean ettekande, kus näitan veebi mõju hõimlaste ühendamisel. Ja õhutan lippu laiemalt kasutama, tuues näiteks EÜS-i trikoloori, mis just tänu rahva poolt kasutamisele sai rahvus- ja riigilipuks.
