Noored füüsikafännid vaatavad välismaa poole
Viis noort kirglikku füüsikut, kes olümpiaadil Eestit esindavad, loovutasid selle tarvis oma kontakti välismaailmaga, kuid mitte närvi – meeskond olla võistluskogemuses karastunud. Esimese asjana teevadki poisid selgeks, et meeskonnal pole liidreid – kõik on võrdsed. Kõikide liikmete teadmised on sama suure väärtusega, olenemata sellest, kui vanad ollakse või kui paljudelt võistlustelt keegi medaleid on toonud.
Nimelt on võistkonna liikmed pärit erinevatest paikadest ning koolidest. Jaan Toots ja Andres Erbsen on mõlemad Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilased. Meeskonna noorim liige Kristjan Kongas lõpetas Vanalinna hariduskolleegiumi kaheksanda klassi. Kaur Aare Saar õpib Tallinna inglise kolledžis ning Tanel Kiis Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis.
Koolitundidest ei piisa
Jaan arvab, et füüsikamaailmas läbilöömiseks jääb koolitundidest väheks. „Ma ei tea, kui olulised meie kellegi jaoks üldse koolitunnid on,” tunnistab ta. „Rahvusvahelised füüsikaolümpiaadid nõuavad ikkagi kõrgemat taset kui see, mida koolitundides õpetatakse.”
Pähe võib ju ajada mitmeid valemeid ja teooriaid, kuid peamised teadmised tulevad siiski kogemuste kaudu. Võistlused ja olümpiaadid on igati arendavad, aidates seni õpitut kinnistada või vastupidi, pakkudes uusi nüansse. Mida rohkem on kogemusi, seda rohkem on ka teadmisi, arvab Kaur Aare. „Olümpiaadidest osavõtt on edasiviiv protsess,” räägib ta.
Kaur Aare meelest pole olümpiaad koht, kus saaks oma faktiteadmistel särada lasta. Pigem on eesmärk omandatud materjali loogiliselt seostada ning saadud tulemus maksma panna. „Olümpiaad on rohkem selline küllaltki loominguline asi, mitte nagu kontrolltöö, kus tuleb ainult valemeid kasutada ja lahendada,” räägib ta.
Ettevalmistuse ajal teevad poisid mingil määral isetegevust ning lahendavad kodus paari aasta taguste olümpiaadide ülesandeid, kuid põhitöö leiab aset ikkagi treeninglaagrites. Vahetult enne käesolevat olümpiaadi veetsid poisid õpilaagrites kokku kolm nädalat, sealjuures osa aega möödus soomlaste seltskonnas.
Jaan on veendunud, et meeskonnaliikmed ei kuku tulevikus füüsikast kaugele. Ent karta on ilmselt ka seda, et Eesti pole tingimata see koht, kus noored füüsikahuvilised ülikooli minna kavatsevad. Seni on Jaani peibutanud mõtted nii Cambridge’ist kui ka mitmest USA ülikoolist. Vaata, kuidas tahad, tulevikumõtteid mõlgutades jõuab ta ikka ja jälle otsapidi piiri taha.
Piiritagused võimalused
Kaur Aare nõustub Jaaniga: temagi loodab pärast keskkooli kõrgharidust välismaa ülikooli omandama minna, ent kuhu täpsemalt, seda ta veel ei tea. Andres loodab aga vastupidi meeskonnaliikmete suurtele soovidele Tartu ülikooli au sees hoida. Siiski ei salga temagi, et tegelikult on välismaal võimalusi rohkem.
Kristjan plaanib esialgu põhikooli lõpetada. Suuri plaane ta veel teha ei taha, sest kogu haridussüsteem on pidevas muutuste keerises.
Selleks, et ikka kõik teed pärast keskkooli oleksid valla, plaanib Kaur Aare järgmise kooliaasta lõpus seitse-kaheksa riigieksamit teha. Sama idee on ka Jaanil. „Kui ma gümnaasiumi jooksul õpin umbes kümmet ainet, miks ma ainult viies eksami pean tegema: riik on minu harimisele ju raha kulutanud,” räägib Kaur Aare. „Aga kas seda on vaja hirmsasti tõestada kellelegi, et sa selle aine oled omandanud?” küsib Jaan. Poiste-vaheline diskussioon lõpeb tõdemusega, et ega tegelikult eksamiteks suurt enam õppida tulegi – kõik on kooli ajal juba ära tehtud, ülejäänu on vormistamise küsimus.Füüsikapealinn43. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad
••Reedel kuulutatakse Tartu üheks päevaks maailma füüsikapealinnaks.
••Toomemäel avatakse Teaduslinn, kus on eksponeeritud olümpiaadil osalejate poster-ettekanded ja leiutised.
••Huvilised saavad võimaluse külastada maailma tippülikoolide karjäärimessi.
••Päeva lõpetab Nobeli preemia laureaadi Sir Harold Kroto akadeemiline loeng, millele järgneb Tartu linnapea vastuvõtt.
••Noored füüsikud panevad oma teadmisi proovile täna ja ülehomme.
