Juuli neljas nädal: kuumuse näpuviibutus
No nii, lõpuks tuli see igasuvine üürike kuumanädal. Enamasti on neid Eestimaal suve jooksul üks. Seekordne on aga terav kontrast möödunud kahele külmakuule. Lämmatab see ilm nii inimesi kui ka loomi. Visalt püüavad inimloomad selles suvepõrgukatlas liikuda, karvasemad loomad tõmbuvad aga rahulikult päevaks põõsaste ja puude vilusse ning magavad. Magavad, kuni tulikuum kera vajub horisondi taha ja udu mässib soojad heinamaad endasse.
Siis hakkab udulinikust asju välja tulema. Valgest seinast vupsab välja mustakoonuline apelsinikarva reinuvader, rästapojuke risti hambus. Üsna pea tuterdab udust välja ulatuvate mändide tagant esile kaks tiira-taara ristlevat kährikupoega ja sealt eemalt, suure pajupõõsa seest, hüppab põmm! välja sarviline sokuisand. Ehmunult vaatab ta ümbrust, rehmab peaga ja kihutab, pea seljas, pikkade kalpsakutega minema.
