Suurema õhusaaste päeva järel sureb tavalisest rohkem inimesi
••Eilses Eesti Päevalehes uurisime, kui puhas on Tallinna linna õhk. Kui palju inimesele kahjulikke aineid üldse sissehingatav linnaõhk sisaldab?
Tegelikult neid saasteaineid on seal väga palju, aga jõudu mõõta on meil väheseid. Kui me räägime ainetest, mida mõõdetakse, siis vahel öeldakse, et need on indikaator saasteaineteks. Võib öelda, et kui neid leitakse, siis sisaldab õhk tõenäoliselt veel ka teisi toksilisemaid saateaineid.
••Millised saasteained on inimese tervise seisukohast kõige kahjulikumad?
Need peened õhuosakesed, mille allikaks on näiteks diiselmootorite heitgaasid või tolm, ongi kõige ohtlikumad. Peene osakese päritolu mõjutab tema toksilisust.
Eeldatavasti on autoliiklusest tulev osake kindlasti toksilisem kui tolmuosake, aga kas liiklusest põlemisel või ahjukütte põlemisel eralduv osake on kahjulikum, seda vahet ei ole teada. Kindlasti on ka nendes mingi erinevus.
••Nendel saasteainetel on ka piirnorm. Ööpäeva keskmine ei tohi olla suurem kui 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Kas piirnormi ületamine on inimesele ohtlik?
Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ta on üks kokkuleppeline piirväärtus. Õhusaaste uurijad tahavad, et see oleks väiksem, sest tegelikult näitavad uuringud, et ka piirväärtustest väiksematel sisaldustel on mõju tervisele. Kui see piir paika pandi, siis otsustati, et selline piirväärtus oleks realistlik täita Euroopa Liidu riikidel lähiaastate jooksul. Samas rahvusvaheline keskkonnaepidemioloogia ühing ja maailma tervishoiuorganisatsioon sooviksid, et see piirnorm oleks väiksem.
••Kas lähitulevikus on lootust, et seda normi alandatakse?
Maailma tervishoiuorganisatsioon toob lähiajal välja uue raporti, kus seda teemat käsitletakse. Iseenesest soovitasid nad juba eelmises raportis väiksemaid piirnorme, aga selles raportis on rohkem tõendeid, et praegune piirnorm on liiga suur. Probleemiks on see, et Euroopa Komisjonis on väga tugev vastuseis. Kui meil on mõned üksikud piirnormide ületamised, siis Lõuna-Euroopa riikides ületatakse neid norme pidevalt.
••Seda piirnormi ületatakse ka Eestis siiski mõnedel juhtudel rohkem kui kolmekordselt. Mida see endaga kaasa toob?
Kindlasti on ta ohtlik, aga samas teeme me igapäevaselt ohtlikke asju. See on väga relatiivne, aga kui uurida, siis kindlasti saab teha järeldusi, kui palju inimesi satub näiteks rohkem haiglasse. Samas on kõik nii suhteline.
Magistrant Kristi Läll uuris seoseid erinevate saasteainete ja suremuse vahel Tallinnas Õismäel. Tuli välja, et need päevad, kus on rohkem saastet, siis nendele päevadele järgneval päeval on suremus natukene suurem. Kui peente osakeste päevakeskmine sisaldus tõuseb 10 mikrogrammi võrra kuupmeetris, siis kogusuremus suureneb kolm protsenti. See mõju tundub väike, aga ta on oluline.
••Kuidas õhusaaste suurenemine surmajuhte suurendab?
See mõjutab eeskätt tundlikke inimesi, kellel on juba välja kujunenud mõni haigus ja toimub selle haiguse ägenemine. Ehk siis võib toimuda infarkt, insult või krooniliste hingamisteede haiguse puhul võib tekkida astmahoog. Kuna inimene on niivõrd tundlik erinevatele teguritele, sest ta tervis on nõrk, siis selline väike õhusaaste suurenemine võib tervisele suuremat mõju avaldada. Kui inimene on terve, ei pruugi ta selliseid õhusaaste kõikumisi võib-olla tähelegi panna.
••Kui räägime inimestest, kes elavad suurte ristmike ääres, siis mida nemad peaksid tegema?
Üks teine magistrant, praeguseks juba doktorant Mihkel Pindus, uuris inimesi, kes elavad tihedama liiklusintensiivsusega tänavate ääres, kust möödub päevas 8000–10 000 sõidukit. Leidsime, et sellistes kohtades elavatel inimestel on rohkem südamehaiguseid, aga samas me ei leidnud hingamisteede haiguste suurenemist. Õhusaastel on siin eeldatavalt seos südamehaiguste suurenemisega. Samas on väga oluline kaasuv faktor ka liiklusmüra, mis tekitab mürastressi ning on samuti seotud südamehaigustega.
••Kuidas peaks inimene ennast tänaval õhusaaste eest kaitsma?
Tänaval ju käima peab ja hinge kinni ei saa hoida. Väga oluline on see, et inimene valiks, milliste tänavate ääres ta kõnnib ja väldiks tipptunni ajal suuri ristmike. Üldiselt on oluline ikka see, et mida lähemal autodele sa oled, seda rohkem saasteaineid on. Hollandis tehtud uuringud on aga näidanud, et kui sa sõidad rattaga tiheda liiklusega tee ääres, siis sellest tervisele saadav kasu on suurem kui õhusaastest tulenev kahju.
Ehk teisisõnu on tänaval kõndimine tervisele ikka kasulikum kui toas istumine ja paaniliselt õhusaaste kartmine. Teistpidi on ikka väga oluline, et inimene valiks, milliste tänavate ääres ta käib. Eriti need inimesed, kes kuuluvad eelnimetatud tundlike isikute hulka, kes on õhusaastest enam mõjutatud.
••Mida võiks siis teha, et meie linnades õhk oleks parem ja inimesed ei peaks tänavatel käimist vältima?
Tegelikult on praegu enamik olemasolevaid probleeme päris hästi teada. Põhilised saasteallikad on liiklus ja ahiküte. Kindlasti saastavad uued autod vähem kui vabad, tuleks võimalikult vähesel määral kasutada naastrehve ja vähendada liiklust. Muidugi tuleb inimesi motiveerida ka teisi liikumisvahendeid kasutama.
Ahikütte poolt on soovitusteks need, et oleks kuivad puud, piisav tõmme ja korstnad puhtad – siis ka neid saasteaineid tekib vähem.MüraPidev müra tekitab stressi
••Tallinna elanikest elab müratsoonides 2010. aasta andmeil kokku 270 900, mis on ligikaudu 67% Tallinna elanikkonnast.
••Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhi Priit Kasenõmme sõnul on heli mõõtmisel tähtsad neli arvu: 40, 55, 70 ja 85 detsibelli. „Esimene on see piir, mis on inimese jaoks öösel talutav. Siis saab seal keskkonnas veel magada. Päeval on see number 55,” rääkis ta. 70 on juba igal juhul kahjuliku toimega ja 85 tekitab pikapeale kuulmiskahjustusi. Suuremas kui 75-detsibellises müras elab Tallinnas 2010. aasta andmetega 1400 inimest.
••„Põhiliselt tekitab pidev müra käes olemine inimestes stressi,” rääkis Kasenõmm. „Väiksem müra tekitab unehäireid. Kuulmiskahjustust vaevalt, et Tallinna ristmike ääres elades saab, aga stress ja unepuudus on tavalised nähud,” lisas ta.
